Täpselt nii pikk on vahe olla esimest korda ja viimast korda fotoaparaadiga pulmas. Ausõna, 1968 oli esimene kord... ja 50 aastat hiljem teine kord.
Vahepealsed pulmad on olnud ilma fotokata.
50 aastat tagasi olin alles pubekas. Kunagi varem pilte teinud ei olnud, aga siis andis Enn mulle oma "Smena", et võta ja pildista.
Juhtus nii, et kuna just pulmad, siis pildistasin terve filmi täis. Seal, kus pulmapidu toimus.
Lapsepõlvemaal.
Pärast selgus, et rohkem pidu-pilte polnudki, päris-fotograafil sai film miskipärast valgust ja piltidest asja ei saanud.
Loomulikult ei kandnud ma tiitlit pulma-fotograaf.
Juba siis olin puhtalt enda lõbuks pildistaja, piltide kvaliteet oli nagu oli. Paraadpildid tegi ikka asjatundja... aga neid ma siin näitama ei hakka.
See pilt pole samuti minu tehtud, aga see on märgiks, et selles pulmas olin ma lilleneiuks. Enne kui minust fotograaf sai.
Pruut tahtis pikka loori, see sai väljamaalt tellitud, aga jõudis kohale, kui pulm juba läbi oli.
Nii et oli pikk kleit ja lühike loor, tollane kaubandusvõrk rohkem ei võimaldanud!
Aga kaunis ikka!
Hea küsimus... kas ma siis vahepeal polegi pulmas käinud? Ja lihtne vastus, et viimased 25 aastat küll mitte.
Aga vahepeal polnud mul ka sellist tüütut pildistamise kommet.
Ise olen väga rahul.
Sellega, et oma kõige noorema onu pulmades sain fotograafi mängida, kuigi ametlikult lilleneiuks määratud olin.
Ja et 50 aastat hiljem taas väikest viisi isehakanud piltnik olla sain.
Kuigi ametlikult ämmaks tituleeriti.
Vanem poegadest võttis naise.
Ehk siis... kooselu sai ametlikuks registreeritud.
Aga peigmehed olen jäädvustanud!
Suurem piigadest oli seekord lilleneiuks!
Sobib teemasse "100 head asja"
Kuuekümne viies.
Pulmapidu.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar