Kui mulle õhtul helistati, et pean hommikul enne üheksat tee ääres bussi ootama, olin kergelt üllatunud. Nojah, millalgi ma tõesti panin nime kuskile kirja.
Küsimärgi.
Et äkki oleks tore minna.
Millal minnakse... ja kuhu?
Mitte ei mäleta.
Aga kuna laupäevaks olid plaanid tegemata, siis ootasingi kuulekalt bussi.
Juba pool üheksa hommikul!
Ja siin ma nüüd olen.
Jäätis on söödud, alguseni veel pool tunnikest.
Mulle siin meeldib, ja tundub, et järjest meeleolukamaks läheb!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar