Mina olen olnud läbi aegade kivide usku.
Ikka aastaid.
Piisab pisikesest, peenramaalt leitud kivist. Kui hoiad peos, tunned, et tulevad nii energia kui tasakaal.
Ime siis, et mere ääres hasart tekkis. Kõigepealt korjasime Mettega pisikesi ja nunnusid, lihvitud ja värvilisi kive. Terve kausitäie.
Siis otsisin niisama ilusaid kive. Natukene suuremaid. Et taskusse ei pista, aga silitada juba saab.
Tegelikult oleks tahtnud koju kaasa võtta... aga las nad olla.
...
2 kommentaari:
Ma kah kivi-inimene. Kipun igast võimalikust ja võimatust kohast kive kaasa tassima. Ilusa mustri või kujuga kivid lihtsalt vastupandamatud. Olen vedanud kahe tellise mõõdus kivi 50 km seljakotis mägimatkalt koju kaasa. Isegi lahtise tänavasillutuskivi Washingtonist Valge Maja juurest tahtsin võtta, kaasa siiski seljakotti ei lubanud toppida :P
Tuttavad tunded!
Postita kommentaar