Hommikustes Vikerraadio-uudistes öeldi, et Pärnu - Narva joonel tuleb päev päikesepaisteline.
Joonele me täpselt ei jää, ilmselgelt joone peale... ja päikesepaistet jagus tundideks.
Mõtlesin, et lähen metsa, peab end ikka lõpuks toast välja kangutama. Läbi talve on ainsaks aktiivseks liikumiseks olnud teatejooks lühidistantsil puukuur - ahjuesine.
Kuna lisaks raadiole räägib minuga ka kalender (et hoida tasakaalus seda, et kaasa peaaegu üldse ei räägi), siis olulise infona sain teada: täna on talve viimane päev.
Mis polegi iseenesest eriti oluline, sest talve nagu enam ei mäletagi.
Mäletan, et pidevalt on olnud libe, et nii mõnigi on kukkunud, sealhulgas mina ise ka.
Iga päev on tulnud ahju kütta, mis sest, et korralikud külmakraadid jäid olemata.
Paaril korral olen harjaga lund trepilt maha pühkinud.
Kui see ongi talv, siis olgu peale.
Aga eesmärgistasin oma tunnise kõnnaku ja läksin otsima ja pildistama märke, mis kinnitaks, et meil on talv olnud.
Paar valget laiku metsa all, paar tumedaks tõmbunud lumekuhjatist teepeenral... pildistamiseks ei midagi.
Õnneks üks jäine loik metsateel veel poriks sulamata.
Selline siis talve viimane päev.
Metsas... mis oli tegelikult üsna kevadist nägu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar