Nii lihtne on libastuda.... aga katsu sa uuesti otsale saada.
Kui üldse saab.
Dieet näiteks, kõik kulgeb eduliselt ja siis äkki tuleb üks kena sünnipäev.
Edasi läheb kõik nii nagu vanasti, no et dieeti enam ei ole.
Mitte et mul dieediga probleemi oleks.
Mida pole, seda pole.
Ei dieeti, ei probleemi.
Joomisega libastumist on ehk lihtsam vältida kui söömisega libastumist.
Kui ikka tilkagi ei võta, siis ei libastu.
Aga katsu sa elada, et suutäit ei ampsa.
Söömata ju ei suuda.
Mul on ka raske otsale saada.
Söödud saan ja joodud ka mitte üleliia.
Aga mõned otsad on käest libisenud.
Kastitäis poolikut käsitööd, mitu kuud pole muud teinud, kui tolmulapiga üle käinud.
Nüüd ladusin ajalehed kastile peale, pole vaja tolmugi võtta, iga päev uus ajaleht otsa.
Lugemise otsa olen ka ära kaotanud.
Kohustusliku kirjandusena töötasin läbi "Minu Läti" ja panin ootele "Minu Ahvenamaa", aga see pole see. Polnudki ammu, kui mitu ööpoolikut kriminullide peale kulutasin. Närisin küüsi ja muudkui lugesin kuni viimanegi kuritöö oli lahenenud.
Nüüd ei saa alatudki, lõpetamisest rääkimata.
Jõulukaartide saatmise ots kadus ära juba mitu aastat tagasi, igas detsembris ostan mõned kaardid, mõned margid ja mõned ümbrikud... aga kuna otsa pole, jäävad kaardid kirjutamata, saatmisest rääkimata.
Kirjutamise otsa otsin ka. Aasta hakkab läbi saama, aga paarkümmend postitust blogis puudu, et tavapärast keskmist kätte saada. Mitte et see eluküsimus oleks, pigem pahandab see, et ei saa otsale.
Kui juba korra on käest libisenud.Pildistamine niisamuti.
Mitte et huvi oleks otsa saanud, hoopis lemmik-fotokas andis otsad.
Aastagi on otsakorral ja enam nagunii ei jõua kõiki otsi kokku korjata.
Mõned otsad jäävad lahtiseks, mõni ots libiseb käest, mõni ots pole saanud otsa peale.
Mõned asjad on lihtsalt otsas.
Nii lihtne see ongi.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar