Täna kindlasti jõuan raamatuga lõpule.
Nii mõnigi lätlane sai tuttavamaks. Ma ju pole teadnud grammigi Läti kirjandusest.
Välja arvatud Vilis Lācis ja "Kaluri poeg"... ma ei usu, et ma sedagi lugenud olen.
Nüüd siis mõned nimed siia.
Eduards Veidenbaums (1867—1892), siin temas pikem jutt.
Aasta õppis Tartu Ülikoolis, suri juba 24 aasta vanusena.
Ja tõlge tema ühest luuletusest.
Kus rikkad söövad uhkeldades,
Sa nende jalge ette lange
Ja mesikeelselt mehkeldades
Neid austama sa ole kange.
Kuid jumal hoidku, alamsooga
Et koos sind kunagi ei nähtaks.
Neid parem põrmu talla hooga,
Peab tark vaid enda olu tähtsaks.
Luuletuse leidsin siit.
Ja loomulikult meeldivad mulle kõik vanad fotod.
...
Üks nimi veel.
Aspazija (õieti Elza Pliekšāne, sünninimi Johanna Emīlija Lizete Rozenberga)
1865 - 1943
Luuletaja ja näitekirjanik.
Järva Teatajas on kirjutatud:
Aspazija – päikese ja armastuse laulik. Suure Läti naiskirjaniku surma puhul...
november 1943
Foto siit.
...
Ja siis veel Rainis.
Aspazija abikaasa.
Rainis, õieti Jānis Pliekšāns (1865 – 1929), oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.
1929.aastal ta suri, 1929.aasta Loomingus on temast pikk artikkel.
Foto siit.
...
Ja kõige lõpus raamat, mille lugemise võtan plaani.
Midagi kaasaegsemat.
Nora Ikstena, "Neitsi õpetus".
Aga nüüd loen Contra raamatu läbi.
Veel selle päeva sees.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar