Tänapäeva mängud ja mänguasjad

...
Kui latsekesed maale tulevad, siis nad mängivad.

Otsivad üles olemasolevad Barbid ja muud puped, autod, legod ning teised vidinad, mis peale viimast maalviibimist kastidesse kokku on korjatud ja nurgas tasapisi tolmu koguvad.

Esimesel päeval mängivad rõõmuga.

Teisel ehk kohusetundest.


Aga teise päeva õhtul on neil juba raudselt igav.

Õnneks on meil Roosi.
Roosi juurde esimesel päeval ei jõuta, Roosi istub kombekalt voodil ja ootab oma aega.

Roosist on siin ennegi juttu olnud.

Näiteks see lugu, kuidas Roosi meile tuli. See on Roosi ja Marta lugu.

Nüüd on Roosi 6 aastat vana ja Marta läheb sügisel juba 4. klassi.

Paar aastat tagasi oli Maibritt see, kes Roosiga ruumi ja riideid jagas.

2014

 

Ja nüüd läheb ka Maibritt sügisel kooli.

Aga Roosi on endiselt tegija.

Kui juba meelde on tulnud.

2016

 

Selline siis üks tänapäevane mäng ja mänguasi.

Aga mitte ainult.

 

Nüüd juba paaril korral olen laste kätte andnud oma kasutu fotoka.

Et miks kasutu?

 

Eks ikka seepärast.

 

Igatahes on fotokas üks igavesti lahe mänguasi. 

Lastel on pilte ikka sadades ja videosid mitukümmend. Kui parasjagu polegi mängulusti, istuvad ja vaatavad fotokast omatehtud filme. 

Lõbu laialt ja nalja nabani.

Ja minul nende pildipangast näha, mida lapsed siis tegid, kui ma ei teadnud, mida nad teevad.

No ja siis see auto.

Mingil hetkel mõtlesin, et müün maha ja ostan saadud raha eest batuudi.

Aga ma pole hüppamise fänn... ja autost oli ka nagu kahju, ikka hinnaline vanavara.

Nüüd on otsus end täiega õigustanud.

Auto on tegija!

Kui enam sees ei taha mängida, on muud võimalused (lisaks fotografeerimisele).

 

Vähemasti 3 päeva kulus auto pesemise peale. 

Mitte et ma ma lapsi tööle oleks sundinud, ma pigem püüdsin pidur olla ;)

Ja siis vähemasti üks päev kulub ehitustegevuse peale.

Lapsed pikka aega silma alt ära, ainult hääled reedavad, et on alles.

 

Isegi toiduvarud võeti kaasa.

Ja lõpuks... kui ikka korra metsa ja mere äärde ka saab, on suvi olnud päris sisukas.

...