Olen see, keda ristid kõnetavad ja kellele hauakivid lugusid jutustavad.
Ei midagi kummitavat ega kõhedust tekitavat.
Võin end unustada kalmistule kolama, nimesid lugema ja numbreid lahutama.
Rahu ja vaikus, ristid risti-rästi, kivid omanäolised.
Nüüdki, lõppenud nädalal Saaremaal.
Ja Kullamaal.
Kudjape kalmistu oli üks neljast, kus käisime.
Kudjape... 1780. a. rajatud linnakalmistu ja vanad kabelid.
Lähedane, kes 1941. aastal kommunistliku massimõrva ohvrina Kuressaares hukka sai.
Ühishauda maeti.
Ja kelle põrm hiljem Kudjape kalmistul oma koha leidis.
Aga ka need hauad, kus kirjasõna juures ei ole.
Alati saab ise lugusid arvata.
Vahet pole, oled sa Saaremaal või Kullamaal.
Ja pole sugugi nii, et kui nime ei ole, siis midagi ei ole.
Ristid kestavad ja hoiavad mälestust.
Lihtsalt nimedega ristide lugu on lihtsam mõista.
Ja alati pole nimesidki vaja.
Piisab numbritest.
Ja mereäärsest kohast.
28.09.1994
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar