...
Kolan oma vanas blogi lugudes.
Sealt selline postitus.
Mis on märk sellest, et juba 10 aastat tagasi.
Minu jaoks.
Kuum teema.
Vetsulood.
Külmal päeval
Jaanuar 2006
Nüüd siis on külmi päevi olnud ridamisi. Kolmapäevast
alates, siis said algklassid koju jääda, sest külma oli paar kraadi kahekümnest
rohkem.
Mõnikord on nii, et ööd on külmad, päeval läheb soojaks jälle. Sedapuhku pole vahet ja külmakraade kahekümne ringis jagus ka päevadesse. Neljapäeva hommikuks langes temperatuur –25st allapoole, reede hommikul näitas termomeeter aknal juba –30 kraadi.
Et miks ma nii pikalt ilmast? Loogiline ju, mis meelel, see keelel.
Esimest korda meie maja 15 eluaasta jooksul külmusid torud ära. Terve reedene päev mässamist. Algul ruumi soojendamine elektripliidiahjuga. Edasi naabrimees leeklambiga (mis oli päris jube). Lõpuks sekka laenatud puhur, see pani sooja õhu liikuma ja tõi vee majja tagasi.
Aga eile külmus pumbamaja ära ja me jälle veeta. Külamehed laenasid noorikutelt föönid ja läksid föönama… õnneks on olemas selliseid universaal-nahhaalseid riistu naiste töövahendite hulgas.
Sellega seoses meenub mulle üks lugu, mis tegelikult päris trükimusta ei kannataks, aga rääkimata ka ei saa jätta.
Mõnikord on nii, et ööd on külmad, päeval läheb soojaks jälle. Sedapuhku pole vahet ja külmakraade kahekümne ringis jagus ka päevadesse. Neljapäeva hommikuks langes temperatuur –25st allapoole, reede hommikul näitas termomeeter aknal juba –30 kraadi.
Et miks ma nii pikalt ilmast? Loogiline ju, mis meelel, see keelel.
Esimest korda meie maja 15 eluaasta jooksul külmusid torud ära. Terve reedene päev mässamist. Algul ruumi soojendamine elektripliidiahjuga. Edasi naabrimees leeklambiga (mis oli päris jube). Lõpuks sekka laenatud puhur, see pani sooja õhu liikuma ja tõi vee majja tagasi.
Aga eile külmus pumbamaja ära ja me jälle veeta. Külamehed laenasid noorikutelt föönid ja läksid föönama… õnneks on olemas selliseid universaal-nahhaalseid riistu naiste töövahendite hulgas.
Sellega seoses meenub mulle üks lugu, mis tegelikult päris trükimusta ei kannataks, aga rääkimata ka ei saa jätta.
Maal on veel selliseid korterelamuid, kus majas küll vesi, aga vetsuks
kuivkäimla. Ja külmade talvedega on juhtunud, et selline kemps külmub kinni.
Alla enam midagi ei lähe.
Torud mingist imematerjalist, mis leeklampi ka ei kannata.
Pere meespool ütles, et siin pole midagi teha, käige aga metsa all ja oodake
kevadet.
Aga naisuke oli taibukam, kallas sinna külmunud kempsu mõned liitrid
vett peale ja pani siis selle elektrikeeduspiraali (sellise suure, mis muidu
paariliitrises kannus oma tööd teeb) sinna vetsuauku.
Keetis mis ta keetis, aga
lahti keetis.
Keeduspiraali edasise saatuse kohta mul andmed puuduvad.
...
Kusjuures.
Kempsupildid hakkavad otsa saama.
Mis on märk sellest, et aitab küll.
Aga ma ei luba midagi.
Seda enam, et pildi ma leidsin.
Külapeal, jaanuar 2009
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar