Ilmselgelt on mul majapidamises liiga palju nõusid.
Tasse ja taldrikuid, kausse ja vaagnaid, napsuklaasidest ja pokaalidest rääkimata.
Teada ju küll, kuidas kogunesid. Kristallkausid sünnipäevaks, kruus jõulupakis või suveniir kaugelt reisilt.
Igal asjal oma lugu.
Ei ole ma poodi läinud, et nüüd ostan...
Või siiski-siiski, kui kaasa hommikuse kohvikruusi ära lõhkusin, siis vaatasin küll siin-seal ringi, kolkalinnas ja pealinnas, kodu- ja välismaal... ehk leian sobiva.
Vaadata ja valida mulle meeldib.
Kaua aega ei leidnud... kuni kuu-poolteist tagasi Haapsalus, nii kui nägin, oli selge, et see on see.
Kõrge.
Lai.
Avara sangaga.
Praoga vana tass on ka kasutusel, hoian seal aeg-ajalt mõnd pisemat lillepotti.
...
Ja siis ükskord mingis taaskasutuskeskuses: ohhooo, tuttav taldrik!
Nagunii on osa serviisist katki läinud, ostan need 6 ära.
Kodus selgus, et täitsa valesti mäletasin.
Meie pulmakingiks saadud serviis näeb hoopis teistsugune välja.
See õrn, habras kuldsete tähtedega... see oli ju hoopis ema-isa serviis. Ka vist pulmakink.
Praegu on see lihtsalt seismas ja ootamas, oma õiget aega.
Nagunii on sealgi mõni taldrik katki läinud... aga need taldrikud mulle meeldivad ja neid ma kasutan.
...
Ja siis see valge kauss.
Kui sõbranna juures samasugust, aga väiksemat nägin, leidsin, et komplekt peab ikka koos olema. Kumb siis nüüd enda oma ära annab?
Ritsikas ütles, et see tema lemmik, ja kadunud mamma mälestus.
Mina sain enda oma 25+x aastat tagasi ühelt kunagiselt naabrinaiselt, kuidagi nagu võla katteks.
Lubadus õhku visatud, sain kapis ruumi juurde ;)
...
Teemasse 100 head asja.
Kahekümne kaheksas.
Nunnud tassid ja taldrikud.
Ja muud köögividinad.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar