Algul sõitsin mööda suurt teed, aga liiga palju autosid.
Leidsin suvalise metsatee, maanteemürin jäi aina kaugemaks ja kaugemaks... ja siis tulid hobused vastu.
Mitte päris vastu, nad olid koplis.
Keset metsa.
Kuskil kires kukk.
Siis keerasin otsa ringi.
Sai juba nähtud-kuuldud küll.
Tegin mõned pildid.
Ja lõpuks leidsin varemed.
Kui aus olla, siis ma lausa otsisin, sest tunne oli.
Mingid jutud minevikust.
Mingi mäletamine.
Kellegi kodu.
Pigem saun kui häärber.
Lapsi oli peres 5.
Üks poegadest lasti sakslaste poolt 1941.aastal maha.
Ta oli siis 16aastane.
Temast on kirjutanud Holger Pukk raamatus "Seitseteist vaprat".
Üks poegadest oli meie pulmas pillimees.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar