...
Lugesin kokku kõik need kohad, mis erinevatel ajahetkedel on mul koduks olnud, ka need 2 ühikat ja aastake ämma-äia katuse all.
Päris palju sai, 10 + x kodu.
Kus kodu kõige kauem?
Vaieldamatult minu praegune.
20 + x aastat.
Aeg on üks kõige vastuolulisemaid mõisteid.
Kui aeg venib, võib tema pikkus olla vaid 10 minutit.
Kui aeg lendab, võib ta olla kasvõi 20 aastat pikk.
Aga kui kodudest rääkida, siis sobib see lugu päris kindlasti teemasse "100 head asja".
Kaheteistkümnes.
Ja tegelikult mõni lugu veel, sest igal kodul oma lugu.
Olgu siis sellesse teemasse kõik kodud kokku loetud.
1. Sündisin Tallinnas, ja kuna tol ajal pidi noor ema üsna ruttu tööle minema, jäin mina vanaema-vanaisa hoole alla.
Kodu Tallinnas.
2. Kaks kodu Pärnus (sinna sisse jäävad lasteaia-aastad ja 5 esimest klassi koolis)
3. Kaks kodu Tallinnas, kokku kuni keskkooli lõpetamiseni.
4. Kaks kodu Tartus, üliõpilaskodud... ehk siis ühika-elu.
5. Kaks kodu koos oma perega.
6. Kaks suvekodu (vanaema-vanaisa kodu ja ema-isa suvekodu)
7. Vahepeatus ämma-äia kodus.
...ja kui midagi veel, siis ehk vanadekodu.
7 kommentaari:
Aga päris oma kodus, jah. Tahan ka, kunagi !
Oma maja on ikka oma maja (ohkama võtab), sest mis sellest korrusmajast ikka pilti teha, kus näiteks mina elan ... :)
eks ole, systemküllaltki tavaline nõuka-aja lugu. palju kolimist ja vahetust (vaheldust) :)
Lõpuks õige valik, eestlasele omane-oma maja,kus kodu pole üksnes uksest seespool.
Aitäh, et jagasid
eheee, robotisõna system lipsas iseenesest vahele ja nii õigesse kohta :D
Aitäh kõigile, kes märkasid, eriti aitäh neile, kes sõna maha jätsid :)
Minagi ohkan igatsusest oma maja (ja aia) järgi. Mõnus kutsuv ja toekas õuelõuna laud.
Kahjuks olen ma vilets aednik :(
Postita kommentaar