Kaua ma vabandan, et anna andeks, panin su riiulile, mõnikord silitan ja sirvin, aga näe lugemiseks pole olnud ettevõtmist ega kätte võtmist.
Üks mu uutest raamatutest,"Kirjatud teekond".
Kristi Jõeste, Kristiina Ehin.
Kaunis kingitus.
Selles raamatus on aeg tagasi läinud.
Kindakirjad sajandi või kahe kauguselt.
Pildikirja lugemine, see oskus on ununenud. Või siis kuskil alateadvuses peidus.
Nendes vanades kindamustrites on lisaks kaunile kunstile peidetud ka varjatud palve, usk, lootus.
Lein.
Ehk mõnes kindakirjas ka ahastus või needus.
Jutud juures on kindakirja kudujatest.
Igapäevaelu rõõmsate värvide ja kaunite kirjade sisse kootud.
Kui algul tundusid, et uitmõtted, siis mida edasi, seda terviklikumaks lugu muutus.
Raamatu lõpp on omamoodi algus.
Leidmine.
Kaunis lugu, kaunid kindad.
Tahaks ise ka osata... osata kududa, aga rohkem osata lugeda.
Kindakirja.
Mõista märkide tähendust ja värvide mõistukõnet...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar