pühapäev, 7. juuli 2013

Kirjakirjutamiskomme

...
Minu postkasti ei tule ainult ajalehed ja ajakirjad, siia tulevad ka täitsa tavalised kirjad.

 

Ämm saab kirju oma Tallinnas elavalt õelt, ja kuigi ta ei suuda meenutada, kes ta õde on või kas tal üldse õde on, loeb ta neid kirju/postkaarte päevast päeva suure tähelepanelikkuse ja huviga.
Minule tulevad Tõraverest suured ümbrikud lühikese tervituse ja mahuka lugemismaterjaliga. 
Mõni kiri sekka kannab Soome templit ja mõnikord on armas tervitus mõnelt mudilaselt.

Ausõna, mulle meeldib kirju saada.

Ja kui ilusaid marke Eesti Post on käiku lasknud!



 

Vanasti korjasid lapsed marke, on meilgi kuskil sahtlis paar albumitäit nõuka-aegseid marke, sekka üht-teist välismaistki. Mingi aeg meeldis mulle neid albumeid lapata. Iga mark on ju omaette kunstiteos.

Minul endal on kirjakirjutamiskomme täitsa kadunud. Viimane kord, kui ümbrikule aadressi kirjutasin ning margi peale kleepisin ning vajalikud materjalid ümbrikusse panin, ei saanud ma paari lausetki saatekirjaks juurde lisatud. Järgmisel päeval saatsin meili... aga seda ka alles vastuseks meilile, et minu kiri on kohale jõudnud. Mis näitab selgesti Eesti Posti täiesti arvestatavat kiirust, rääkigu kurjad keeled mida nad tahavad... kuigi kirja saatmiseks pidin kümneid kilomeetreid maha sõitma, sest kohalik postkontor suleti paar aastat tagasi.

Asi siis see kirjakirjutamiskomme välja suretada.
...

3 kommentaari:

helle ütles ...

Nüüd ei teagi, kas postkontorid suletakse sellepärast, et kirju ei kirjutata, ajalehti ei tellita, või on hoopis vastupidi.
Ei suuda ka meenutada, millal viimati paberkirja kirjutasin või sain.

tegelinski ütles ...

Jep, ka mina pole ammu kirjutanud. Meili teel küll, aga samas on mul päris palju tuttavaid, kes arvutit ei kasuta ja tavakirjast rõõmu tunneksid. Järgmine kord, kui postkontorisse satun, ostan marke ja ümbrikke tagavaraks... äkki õpin jälle kirjutama ;)

TwD ütles ...

Njaa, kipub nii minema, et käsitsi kirjutamine läheb rooste kyll. Eile maal pusisin yhe kirja teha, oi kui kole käekiri tuli, lauseehitust ei kohenda ju ka pidevalt mahakriipsutades...

Kymmekond aastat tagasi saatsin veel ysna tihti kirju-kaarte, aga nyyd ei saada enam jöulukski. Ega saanud juba varemgi pyhadeks, igayks vaatab, kuidas odavamalt saab. Kes meilib ja paljud sahmerdavad Facebookis, aga need kes seal "kohal" pole, unuvad ju ära.