Sügisel kooli

...

...

Tegelikult oli ta lihtsalt üks täiesti võõras väike tüdruk. Teised kutsusid teda Liisuks.

Sattusime juhuslikult teleri ees lauanaabriteks.

Kõrval, suure laua taga käis sünnipäevamelu.

Meie kahekesi vaatsime saadet "Võta või jäta".

Ekraanile tuli saate teine osaleja, särava naeratusega noor daam.

Tegi oma valiku.

"Valime meie ka kohvrid."

Olin nõus.

Tema jõudis ette, valis kohvri nr 16. Minu pilk oli ka just sellesamale kohvrile peatuma jäänud.

Aga olgu, mina valisin siis kohvri nr 6.

Vaatasime saadet.

Ajasime juttu.

Liisu läheb sügisel kooli, suvel saab 7-aastaseks ja siis varsti lähebki.

Eile tuli ta Soomest, käis isal külas. Isa töötab Soomes.

Suvel läheb ta Ameerikasse, vanaemale külla. Vanaema elab Ameerikas, aga mitte üksi. Ta elab koos Billiga. Või oli see nüüd John, aga vahet pole. Igatahes eesti keelt Bill/John ei oska. Vanaema räägib küll eesti keeles, vanaemaga saab Skype`s rääkida.

See eelmine mängija ei meeldinud, tal olid imelikud juuksed.

Liisul on ilusad juuksed.

Ja isiklik juuksur.

Esimesed hambad vahetuvad ja seda Liisu häbeneb. Talle ei meeldi, et teised sellele tähelepanu pööravad.

Liisul ei ole ei õde ega venda.

Väga tahaks, et oleks. Aga ei ole ja ei tule, selles on Liisu täiesti veendunud. 

Püüdsin siiski veidi lootust anda, ehk kunagi ikka.

Väike õde, see oleks toredam. Liisu arvates.

Liisu lemmikvärv on kollane.

Roosa on ka, aga roosa on nende rühma kõigi tüdrukute lemmikvärv.

Vahepeal vaatame käsitööalbumeid ja arutame, mis ilus ja mida võiks ise ka teha.
"Naised saavad korraga mitut asja teha, aga mehed oskavad ainult üks asi korraga."
Pean nõustama, vähemasti sellega, et naised ja mitu asja korraga.
Meie ka.

Minu number 6 kohver tehti lahti, seal oli 1000 eurot... või oli see 10000.

Liisu korjab raha.
Tal on juba 100 eurot.

"Võta või jäta" mäng jäi sellel reedel pooleli.

Number 16 ootab järgmist saadet. 

Ma nii väga loodan, et seal on rohkem raha kui minu kohvris.

...