Ma nagu oleks teadnud, et kohe-kohe.
Lastekirjanduse päev.
Paar päeva tagasi, kui ema kohvris aaretejahil olin, jäi see raamat mulle näppu.
Olin ikka üsna titt alles, kui see raamat ilmus. Aga minu jaoks ta osteti, nimi kenasti sees, aastaarv juures.
Lood raamatus juba suurematest lastest, lasteaialastest ja koolilastest.
Vat sellised lapsed olid viiekümnendatel, ja sellised autod. Vive Tolli joonistatud.
Ühtegi tibinat ka käepärast pole, kellele täna ette lugeda.
Egas midagi, loen endale.
Jutu valisin ka välja.
(sukad käisid trippidega... isegi pisikestel poistel)
...
Tegelikult olen oma kohuse laste ees täitnud.
See oli eile.
Mis sest, et polnud päris lastekirjandus ja lapsedki suhteliselt suured.
Lugesin neile ette Scotti päeviku viimaseid sissekandeid.
2 kommentaari:
ma vihkasin neid trippidega sukki, siiamaani vihkan
jep. need puuvillased lontis sukad ja pihik pikkade trippidega :)
... aga tänapäevases vormis võivad vist vägagi seksikad olla :P
Postita kommentaar