Olin juba unustanud, kui tore on hommikul vara tõusta.
Või mis vara see kell 6 niiväga on.
Lihtsalt viimaste päevade 9 on natuke teist nägu hommik.
Udu oli.
Päike piilus metsapuude vahelt.
Inimestest vaikne oli.
Ega see veel ei tähenda, et kell 6 elutegevusega peale hakkasin. Tunnikese nautisin varahommikut, siis pugesin teki alla tagasi.
Kuni kella 9ni.
Aga kui kell 11 helistati ja küsiti, mis teen, olin just liitrikese maasikaid metsa alt kokku noppinud.
Oligi paras aeg koju tagasi minna, et saabunud külalistega kvaliteetaega veeta.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar