“Minu-Oma-Naisteleht”

...

Lapanud läbi tavapärase reedese korrespondentsi, “Naisteleht” sealhulgas, jäi kummitama mõte, et äkki peaks loobuma.

“Naistelehe” tellimisest.

Ei suuda enam üllatada, ei suuda.

Parem siis juba “Minu-Oma-Naisteleht”

No mis tähtsus on minu jaoks artiklil “Kas Niki on paks?”. Kõigepealt, ma üldse ei teagi, kes see Niki on. Midagi tuttavlikku jah, nagu vaatas vastu. Äratundmisrõõm tuli alles siis, kui tabasin ära, et tuttav nägu “Kelgukoertest”.

Minu lehe artikkel oleks, et “Kas ma olen paks”. Küsimärki lõppu panema ei hakkagi. Loomulikult olen.

1959...

Ja kui ma nüüd kõik need järgmised fotod ritta seaks - 1969, 1979, 1989, 1999, 2009 - siis saaks sama ilusa seeria kui Niki pildid "Naistelehes".

… kosumine on silmaga nähtav. Ma ei saa ka sellise ilusa põhjuse, et telepult teeb keha 5 kg paksemaks, taha pugeda. Telekasse pole sattunud, ja need tühised 5 kg ei päästaks ka.

…

Üks küsimus Sultsile ja Kriegierile, et kas kurvastab, et Playboy ja Maaja oma äri lõpetavad. Neid see ei kurvastanud, mind ammugi mitte. Aga erinevalt tuntud hõbekõrist, olen mina vähemasti ühega nendest ajakirjadest tuttav. See oli siis veel “Maarja” nime all, korjasin 3 eksemplari tollastelt algkooli-kuttidelt ära, mingil hetkel tõin ära koju… häbi kah, kui kolleegidele pihku satuvad. Usun, et mu oma noorem poja on end nende najal seksi-teemadega kurssi viinud, kuigi kindlad andmed puuduvad.

...

“Maailma noorim stiiliikoon” (Tom Cruise`i võsuke) … täiesti mõttetu lugu.

Moedisainerid pingutavad oma pihikud lõhki, kogu maailm jälgib 3aastase Suri stiilimuutusi.

No milleks ma peaks, meie oma 3aastane on minu jaoks hoopiski nauditavam, kõpskontsakestega pole teda küll piinatud, aga kõik tema seljas on vähemasti sama stiilne.

...

“Kaalust alla” Chris võitleb kilodega edasi.”

Kaks artiklit kaaluteemadel “Minu-Oma-Naistelehes” oleks liiast, see muudaks minu oma võitluse juba naeruväärseks.

Aga ma võiks kirjutada näiteks saatest arvustuse.

Esimesed osad, mis telekas olnud, on mõlemad ära nähtud. Millegipärast just selle saate eel helistab kaasa mulle, et nüüd tuleb midagi ka sinu jaoks…vahelduseks tennise, korvpalli, jalgpalli, piljardi jne ülekannetele, mis meie telekas muidu 24 tundi ööpäevas näitab.

Saatest nii palju, et ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas teisel nädalal see kaalulangus äkki nii napp oli. Ju nad ikka söövad kõvasti, kui miski 300 g 100st kilost ja 1,1kg 180st, kui mina kunagi dieeditasin, siis läks ikka rohkem.

...

Toiduteemalised artiklid panen “Minu-Oma-Naistelehte” ka kindlasti sisse.

Need pärislehe argiroad on alati nii nunnud, märkan seal taga Linda perenaiselikku nägemust.

Aga parem ma avaldan siiski enda retsepte, seda enam, et kunagi sai Toidutares mingitest retseptivõistlustest osa võetud. Korra kutsuti isegi kodukoka võistlustele, aga kuna pelgan avalikku tähelepanu, olin sunnitud loobuma.

Vanade aegade meenutuseks siis tookordne retsept:

TERAVILJAKOTLETID

1. Võta kaussi külma kruubiputru umbes 0,75 liitrit
2. pilla sinna sisse paar muna
3. sega sutskas jahu ka
4. törts piima juurde
5. siis prae pannil umbes 100g soolapeki kuubikuid koos 3 peeneks hakitud sibulaga, paar küüslauguküünt sekka
6. sega saadud sodi oma pudrutaignasse
7. vormi kotletid, veereta need riivsaias
8. prae pannil
9. serveeri koos mõne vinge salatiga
10. söö ja ole rõõmus

Arvan, et mul olid tol korral majanduslikult rasked ajad.

...

Artikli “Müüt või tõde: kartul teeb paksuks!?” paneks küll oma ajakirja sisse, töödeldud kujul muidugi.

Viimane soe – ja seda sõna otseses mõttes – kohtumine kartuliga oli mul teisipäeval, kui Solarisest Balti jaama poole tõttasin. Midagi oli vaja kodus ootajale söögipoolist varuda, ja siis äkki mingi kummaline kartulipood keset vanalinna. Mõtlesin, et ehk saan tuutu friikartuleid kaasa osta, aga üllatuseks pakuti hoopis koorega küpsekartulit, tõeline vägilane, pooleks lõigatud, võiviil vahele ja seene-hapukoore lisand juurde, fooliumisse pakituna oli veel 2 tundi hiljem soe ja isuäratav.

Aga et kartul paksuks ei teeks, siis peaks hoopis seda lillat sorti kasvatama hakkama, see sööma väga ei kutsu...

...

“Uus gripp – vaktsineerida või mitte.“

Ei pidavat olema ohtlikum kui teised gripid. Ja ma pole end gripi vastu kunagi vaktsineerinud. Seda enam, et vaktsiini nagunii ei ole. Söön parem küüslauku.

Puugi vastu küll, seda tuleb järgmisel suvel veel jätkata, siin küüslauk vist ei aita. Aga maski peaks endale küll õmblema.

...

“Üllatusi täis saar Stockholmi südames”

Sellel teemal saaks kohe pika jutu kirjutada, see “saareke”, mis mind Rootsis ootab, jääb küll Stockholmi ühte äärelinna, aga vahet pole. Isegi see ei loe, et suuri üllatusi pole loota. Vastupidi, harjumusepärane tekitab erilise turvatunde.

Nii et natuke kohendamist pealkirjas ja juttu jätkub kauemakski.

...

Artikkel “Sind otsides” saatest… muidugi oli tore rohkem teada saada. Ehk muudab see mu suhtumist, mis on natuke kõrvalekaldega. Pisara küll poetasin, Andruse pärast.

“Eakas papa” - nii nimetab "Naisteleht" 58 aastast Urmast – mul pole midagi selle vastu, kui inimesed õnnelikuks saavad.

Kui saavad.

Aga võõraks kasvamine on kestnud 30 aastat.

Mu lapsepõlvesõbrad kasvasid isata… aga ma ei mäleta, kas puuduv isa nende jaoks oluline oli.

Mu lähedane sugulane - isata kasvanud, nüüd juba pensioneas - kahetseb küll, et õigel ajal emalt ei küsinud.

Isad, kes leppisid sellega, et nende lapsed kasvavad võõrana.

...

No ja siis 14 küsimust iseendale, pole ma ju viletsam vastaja kui Ingrid.

1. Parim kompliment, mis sulle tehtud?

Jesper, ma ei suuda ühtegi meenutada, mille hulgast ma siis nüüd valin!

2. Lemmikfilm?

Kunagi jooksis kinos “Husaariballaad”, käisin seda ikka x korda vaatamas. Kindlasti on hilisemas elus olnud suuremaid elamusi, aga miskipärast jälle – ei mäleta.

3. Koht Eestimaal, mis naeratuse suule toob?

No ikka vanaema-vanaise juures. Seal, kus nende kodu kunagi oli.

4. Raamat öökapil.

“Ajapildi sees”… aga pole veel eriti lugenud.

5. Kui antaks võimalus uuesti sündida, siis kellena?

Võtan mõtlemiseks aega. Et kui valida antakse, siis ikka olen huvitatud ka.

6. Mis värvi on armastus?

Mõttetu küsimus, mõttetu laul.

7. Lemmiksöögikoht Tallinnas.

Viimati käisin “Komeedis”, aga lemmikuks ei kujunenud.

Pigem siis “Pagaripoisid”, seal müüdi selliseid roosasid glasuurkooke, millega Ameerika (?) politseinikud pidid maiustama (väike sõber teab).

8. Kuidas võtad vastu ootamatuid külalisi.

Pigem ei võta. Aga kui võtan, siis pole siin midagi rääkimisväärset.

9. Millal viimati nutsid? Miks?

Pisara poetasin jah saate “Sind otsides” vaadates. Aga muidu nutan ma ainult siis, kui mul iseendast kahju on..

10. Mille viimati ostsid ja palju maksis.

No söögist ei räägiks.

Roosa veekeedukannu vist. Maksis väga vähe, mingi 100 + paar krooni.

11. Milliseid kosmeetika esmaabivahendeid kaasas kannad?

Puudritoos on äkki kotis, mitte et ma seda kasutanud oleks.

12. Milline riideese kapis šokeeriks moepolitseid?

No mul on seal ikka üht-teist ajaloolist, usun, et juba nende eakus mõjub šokeerivalt.

13. ja 14. – piinlikke plaate pole ja vaateakendelt katsun ennast mitte näha.

...

Horoskoobi kirjutaksin endale ka ise. Sellise, mis mulle kindlasti sobib.

Osta loteriipilet, on võimalus võita.

Ma kindlasti ostan.

Et hoia suu koomamal, väldid konflikte.

Aga ma vist ei hoia.

…