...
Igatahes tunduvalt parem kui tulemus viimase aja mälumängudes... neis, millele teleka ees kaasa mõtlen.
Selline 10/10 tagasiside tuli, kui olin vastanud küsimustele filmi "Vari" kohta. Järelikult, asi pole lootusetu, päris hästi mäletasin. Muidugi, sellest, kui vaatamas käisin, on vaid 3 päeva möödas, nii et oluliseks rõõmustamiseks pole ka põhjust ;)
Aga film kõnetas. See, kuidas Pääru Oja rolli hinge mängis, on märkamist väärt! Üldse ei häiri, et ajalooline isik on meelevaldselt krimi-loosse sisse kirjutatud. Need kaks lugu, haige (hull) luuletaja, kes on kordades arukam kui teda ümbritsev maailm, ja selle kõrval raha, millest keegi ära ei ütleks, mis mõne jaoks eluliselt oluline on ja millest saavad alguse kõik vaen ja vägivald, see on see teine.
Ma olen kehv kriitik, nii et analüüsi ei tule ja pikka juttu (ega ümberjutustust) ka mitte.
Film meeldis, kaks teemat olid väga hästi kokku kirjutatud, mõrvad ei häirinud (ju olen end treeninud kriminulle lugedes), aga häirisid stseenid, mis keskendusid lihtlabasele peksmisele ja julmusele. Häirisid helid, mis seda tümitamist võimendasid. Igatahes vahepeal panin silmad kinni, parema meelega oleks muidugi kõigepealt kõrvad välja lülitanud.
Ja koos ühegi teismelisega ma kinno seda filmi vaatama ei läheks. Ju polegi perefilmiks mõeldud, kuigi Liivi luule filmis kõnetas, õiged sõnad õiges kohas, ja see hääl, mis luulet luges... seda oleks võinud veel ja veel kuulata.
Kui nüüd alguse juurde tagasi minna, üks kümnest küsimusest oli: missugune Liivi neist 4 luuletusest filmis ei kõlanud. Isegi seda polnud raske nimetada, sest need, mis kõlasid, olid päris hästi meeles.
Aga kodus otsisin välja "Eesti luule antoloogia" aastast 1955 (uskumatu, mul on selline olemas!) ja lugesin neid Juhan Liivi luuletusi, mis seal avaldatud. Suur osa olid nö vanad tuttavad, mõni tuli lihtsalt tuttav ette, aga oli ka neid, mis võõrana tundusid. Võimalik, et olen neid varem lugenud, aga siis ikka väga-väga varem. Nii mõnigi neist on koorilauluks tehtud, aga mina ju ei laula.
Või toob ta häda meie randa?
On surm vast leidnud aset seal?...
Teate Juhan Liivi surmast avaldas ajaleht "Hääl".
.png)
.png)
.png)
3 kommentaari:
Ometi üks minu inimene! Olin juba tüdinenud tõestamast, et ega ma hull pole, et film meeldis. Vägivalla koha pealt kirjutan kahel käel alla, eriti see Liivi peksmine, mis ei lõppenud ega lõppenud
. Hääl oli valjem kui peaks, Kalamaja branne juhtis ka tähelepanu, mina vastasin Rakveres, seal vist veidi leebem. Eoile sõitsin Avispea koolimajast mööda, kus päris Juhan oli vennale Jakobile õpetajana abiks ja mõtlesin just luuletaja peale. tänan veelkord. Telefon ja öötrevad vigu, aga ei saanud kirjutamata jätta. Nüüd kohe kergem kuidagi. Ah jaa. Praegu ema juures panin seina kella seisma. Mis ta tiksub seal nii kõvasti.
Mu kell, vähe sellest, et tiksub, iga poole tunni pärast paugub ka :) Aga ma sündimisest saadik sellega harjunud, enamasti isegi ei kuule. Samas, on kordi, kus olen ka ise kella seisma pannud. Mõnikord on absoluutne vaikus väga oluline.
Ma käisin koos Osalisega Liivi filmi vaatamas, õnneks talle meeldis ka :)
Nii tore!
Postita kommentaar