...
Tegelikult, silmale ka ilusad vaadata. Seni kuni nad noored ja õitsvad on. Kui juba vanad, siis turritavad isegi niidetud murust, pikad ja kiitsakad, lõpuks pole halli kahupeadki enam alles. Siis on nad tüütud.
Aga see ei takista mind tunnistamast, et mulle võililled meeldivad... et las nad olla, kui olla tahavad, ega ma neid just ei jumalda, isegi kui nad kevadel siin-seal oma kuldseid kokkutulekuid korraldavad. Kiidan nende kollast õiteilu... aga mitte ainult.
Võililles pidi energia sees olema.
Seepärast ma alustasingi edasi-tagasi näksimisega. Esimesel päeval üks võilillevars, teisel päeval kaks.
Ma alles alguses, täna on kolme varre päev.
Paistab, kas just kümneni vastu pean või panen varem tagasikäigu sisse.
Varsi mul jagub, piltidega on seis kriitiline, sest mu "seebikarp" andis otsad.
Aga vanades varudes peaks olema piisavalt, nii nagu õisigi õue peal.
Mida on küllaga, ei oska me hinnata... meediast leitud rahvatarkus.
...
3 kommentaari:
Me ei jõua oma naatigi ära syya, juba järgmine taim plahvatab, juba on vesihein väljas... head isu mulle!
Vägev on kollast heinamaad vaadata, ja kuidas mesilased seal hullavad. Ma alustan niitmisehooaega alati alles siis, kui võilill on ära õitsenud. Las naabrid kõnelevad, kui ja mida iganes tahavad, mesilased on tähtsamad.
P.s. igasugused metsikud, ja osa mesilasi on kindlasti naabrite omad.
Ma ootan, millal põdrakanepi võrsed tulevad :)
Naati kasutasin koos karulauguga... aga muud ma vist eriti ei näksi ;)
Ja täitsa nõus: võililli on lausa patt õitsemise ajal niita!
Postita kommentaar