...
Mulle numbrid meeldivad! Miks mitte jagada ;)
Selline lühike sissejuhatus seekord.
Kui ma teen selle aasta jooksul veel vähemalt 20 postitust, siis määran endale preemia: see oleks mu blogi 15 eluaasta rekord. Tasub pingutada!
Pühapäeva õhtul üritasin ka... pingutada.
Saates "Ma näen su häält" läks mul ennustamisega suhtkoht hästi. Olin Laulukirjutaja, kes Hanna-Liina Võsaga lõpuks duetti laulis, oma lehel lauljaks arvanud, samuti nagu Numbrimehe, viimase väljalangeja, kes tõesti ka hästi laulis. Kolmas, kellele kohe saate algul plussi panin, oli Noorpoliitik. No tema ei laulnud! Mu meelest poliitikud nagu muidu ikka laulavad! Kirjutavad raamatuid. Luuletavad. Või teevad niisama tsirkust.
Aga pidin ju numbritest rääkima. Kui seitsmest kolm õigesti ennustasin, teeb see kõvasti alla 50%. Samas, keda mina lauljaks pakkusin, oli 3. Neist kaks laulsid.... mis teeb ligi 70%. Nagu polekski kõige lootusetum.
Siiski, saatesse ma ikka ei kipu!
Mul koduski tegemist küll.
Projektis Päevapilt on lüngad sees, aga pole hullu. Kuna mu pisipiltidel mõnikord kuupäev tagaküljel puudub, siis minu valikuline mälu ja mõtlemine suudavad selle kindlasti nii tuvastada, et projekt ikka katkematu oleks.
Ega neid puuduvaid pilte eriti palju pole, mingi klõpsu teen peaaegu iga päev. Ükspäev näiteks roomasin kempsus torude piirkonnas ja üritasin hiireauku pildistada.
Aga mul vist jälle kipub jutt metsa minema .. numbreid ju tõesti ei olnud. Või kui, siis see 1 hiir, kes lõksuga kätte õnnestus saada.
Kui kodustest tegemistest rääkida.
Ma olen ju väikest viisi raamatupidaja ka. Kirjutan üles sissetulekud ja väljaminekud. Kunagi abielu alguses tegin seda, aga kui nägin, et väljaminekud olid pidevalt suuremad kui sissetulekud, kadus huvi ära. Hakka veel pärast selgitama, kust see lisaraha tuli!
Nüüd, kus ma enam tööl ei käi, olen rahaasju juba mitu aastat kirja pannud. Väga tore hobi, ja odav ka, need mõned kaustikud pole märkimist väärt.
Ma olen täpselt 323 nädalat oma RAHA MAHA - MAHA RAHA raamatusse kõik ostud, ka vähe olulised, kirja pannud. Tundub mõttetu? Kui tõtt tunnistada, siis mulle ka! Aga igatahes palju sisukam, kui nõude pesemine, tubade koristamine või ahjude kütmine. Numbrid mulle meeldivad, nii et väike vaheldus igapäevatöödele ;) Ja nüüd on mul mitu kausta, kus palju-palju numbreid sees. Mõnikord lehitsen, tore ju vaadata, kuidas numbrid järjekindlalt suuremaks lähevad. Elektriarved näiteks.... aga mitte ainult.
Aga tore on ka avastada, et on numbreid, mis ajale vastu pannud või isegi pigem kahanenud. Näiteks? Kuu aega tagasi ostsin kaasale poest õltsi, tema lemmik, Saare Taar. Maksin 1.49 purgi eest, pluss taara hind juurde. Kui nüüd kahanemisest rääkida, eelmise nädala poeringil ostsin ka seda Saare Taari, maksis ainult 1.20, ja seda koos taaraga. Lihtsalt tuleb märgata!
Projektide juurde tagasi tulles... üks hakkab läbi saama, kuskil jaanuari algupoolel alustasin oma päevaraamatuga "Minu lobisemise koht", eile tegin sissekande nr 305. Ma ei viitsi praegu arvutada, kui suur % projektist läbitud on, aga nii umbes 1/6 on veel ees. Siis võivad järeltulevad põlved kunagi välja anda mu eluaastaraamatu. Mitte et see eriti huvitav on, lihtsa inimese igav elu... samas hea võimalus midagi sugulastele kinkida. Kõik loevad põnevusega, kas nemad ka sisse on kirjutatud. ;)
Veel ei ole... aga ma peangi sellele mõtlema! 60 päeva veel ees!
Kiiresti pean mõtlema, sest aeg läheb ruttu.
Mitte ainult päevad.
Täna on isa 10. surma-aastapäev.
Aga surmast vist ei ole hea komme rääkida.
Eile oli FB vanade fotode grupis postitus, kus foto lähedase inimese matustest aastal 1961, ja kohe oli näppu viibutav kommentaar all. Et selliseid pilte siin küll näha ei taha. Taevas hoidku, pane siis silmad kinni, mitte ära süüdista adminne, et nad oma tööd halvasti teevad.
Olen oma Päevaraamatusse just äsja kirjutanud "... keegi ei sure lõplikult enne, kui on veel elus ükski inimene, kes teda elavana mäletab " (Jaan Isotamm, "Undi-jutud", lk 116).
Mina mõtlesin seda pilti vaadates hoopis, et minu isa oli mulle antud 50+ aastat kauemaks.
Sellised lood siis, ma ei tea, kas mul õnnestus igasse lõiku number sisse kirjutada, aga on nagu on.
Paar numbrit tuli veel meelde. Mul on nüüd kolme kuu jooksul 10 luuletust välja kirjutatud ja pähe õpitud. Olen rahul!
Ilusad luuletused ilusal paberil.
Tundub, et mälu on ka paremaks läinud ;) ... seda küll niivõrd-kuivõrd, eile ei suutnud jälle kaht nime meenutada, neid mis mälumängus "15 küsimust" küsiti. Üks oleks andnud 2 punkti (Lauri Hussar) ja teine 1 punkti (Evelin Samuel).
Tean, et tean, aga meelde ei tule! Siis pole ime, et luuletusi lugedes ikka natuke spikerdama pean.
Mõne salmi esimest sõna näiteks.
Aga hommikul helistas sõbranna aastast 1963. Rääkisime 32 minutit.
Polnudki juba tükk aega rääkinud... viimati 3. oktoobril. Et kus ma nii hästi mäletan? No kes siis aastakümneid kehtinud sünnipäeva ei mäletaks!
Aga kui juba 3. oktoobrist rääkida... sellel päeval on lisaks 3 tuttavale sünnipäevale veel ka isa nimepäev.
Mul lihtsalt on mõned numbrid mälu-kalendrisse kirjutatud. Peaasi, et nad seal omavahel segamini ei lähe ega tülli ei kipu!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar