...
Tänases Õhtulehes oli ilmekas lugu iseteenindusest. Kas valik või kohustus?
Autor toob välja mitu seika elust enesest. Vanahärra iseteeninduskassas kurdab, et poes saab veel hakkama, aga kinos on asi lausa lootusetu.
Lapsed, kel pangakaarti ei ole, ei saanud ka kinno, sest sularaha eest nutikassa piletit ei müünud, peale robotiga suhtlemise aga kino muud võimalust ei pakkunud.
Raamatupoes vanaproua otsis ja valis (tark inimene mõtleb juba jõulude peale), aga kui kassasse maksma läks, siis müüjannad ei lasknud oma jutuajamist segada. Et palun, iseteenindus on seal.
Proua oli viisakas, otsis riiulites õige koha ja ladus kauba tagasi.
Mina oleks letile jätnud ja minema jalutanud.
Või kui eriti hea kaup, siis pigem mitte. Mina oleks suhelnud.
Esimene võimalus: tee hästi loll nägu pähe (mõnel see ehk ei õnnestu) ja ütle, et aparaadid on saatanast, mina neid ei puutu! Olen katsetanud, toimib! Loll nägu siis, mida ma täpselt ütlesin, enam ei mäleta. Seda mäletan, et raamatupoes.
Toidupoes käin korra nädalas suure käruga, ja kui kaupa nii umbes 50 - 70 euro eest, jee ma siis iseteenindusse lähen. Ok, kui sel juhul makstes 5 - 10 % allahindlust saaks, siis ma ehk mõtlesin kõigepealt... aga tõenäoliselt isegi siis mitte.
Siit siis teine võimalus: seisa seal iseteeninduse läheduses (mõni töötaja seal ikka on) ja hakka omaette kõva häälega rääkima. Et mina pole mingi kassapidaja, mina ei oska ja mina jätan käru siia ja mina lähen ise minema. Loll nägu juurde tuleb alati kasuks ;)
Jee ma neid asju tagasi laduma hakkan.
Tundub, et ma kiusan kaupluse töötajaid? Võimalik. Aga ilmselgelt kiusab kauplus mind. Ükskord vist olen käru jätnudki, aga enamasti tuleb mõni töötaja kassasse. Kui tõesti vähe kaupa, siis toimetab mu kaubaga iseteeninduses, kui rohkem, meeldib neile ka päris kassas kaup läbi lasta.
Masinad tagavat kokkuhoiu? Kindel see. Aga mitte minu pealt!
Olen varemgi oma streikimisest kirjutanud.
Aga mitte ainult nutikassas, ma ei saa muidu ka enam hästi hakkama. Järsku on tunne, et enam ei oska jäätmeid sorteerida. Vanasti teadsin, et vanapaber läheb sinisesse kasti. Nüüd seisin ja vaatasin ja mõtlesin ja ei suutnud otsustada. Kas ma võin oma vanad ajalehed siia panna või pigem mitte?
Aru ma ei saa, kas lugemisoskuse puudumine või ealised iseärasused.
Viskasin siiski kasti, aga lapselast hoiatasin. Lehed ju kõik nimelised, kui selgub, et vale kast, siis tema sukeldub ja sorteerib välja!
Täna kritiseeris Rein Sikk Vikerraadios ühis-saunade kinni panemisest ja selle tegevuse kummalist põhjendamist... Et kellele neid vaja on, seal käivad ainult vanainimesed!
Rein Sikk, suur sauna-aasta propageerija, oli päris turris... aga siiski positiivne. Kolm kahtlast kohta nimetas, kus avalike saunadega pigem jätkatakse.
Nagu näete.. kõik puha vanainimeste(ga) mured.
Ei saa hakkama!
...
6 kommentaari:
Just. Suures osas nõus! Ja kui vaadata statistika ameti lehelt , kellel on tegelikult raha ja keda on elanikkonnast kõige rohkem, siis lõpuks me võidame niikuinii #võitjatePõlvkondLähebPensionile
Ma üritan ikka igast pööretega sammu pidada, aga ükspäe kinos käies toksisin telefonis avatud QR koodiga paberpileti skännimiseks mõeldud akent:) Tuli lahke noormees ja näitas näpuga - pääsesin saali:D Kusjuures sama kino kõrval on parkla, mille operaator arveldab vaid sularahas!
Masinad mulle meeldivad, siis ei pea inimesi tylitama. Aga mõnikord läheb masin omadega sassi, selliste asjade jaoks peab alati mõni inimene valmis olema. Kelle jaoks poode peetakse, mh, ah?
No just, lähen poodi ja tahan, et mulle pakutakse head kaupa, ja on müüja, kes minuga tegeleb... see tähendab, et oma tööd teeb. Mul oli täna Selveris nii vahva noor mees kassas, et oleks läinud kasvõi teisele ringile! Aga täitsa usun, et iseteeninduses peitub oma võlu, nii et kui on valikuvõimalus, sobib see kõigile.
Ise ma lihtsalt arvan, et mingis eas ei pea inimene (st eeskätt mina) enam niiväga pingutama, ja võib vabalt valida vastavalt oma vajadustele ja võimetele. Või noh, pingutamine on ok, aga tahan ise valida, kus, kas ja millal pingutan. Ja mulle tõesti meeldib inimestega suhelda.
Nii et suurepärane, kui on olema käepärast mõni noormees, kes näpuga näitab :)
Või mõni töötaja, kes naks-naks-naks iseteeninduskassas ise tuleb ja teeb minu eest.
Aga kõige rohkem meeldib, et saan ise valida, kas tahan ennast ise teenindada või teenust osta. Lisaks usun, et see teenus on nagunii juba kauba hinnas sees.
#PõnevustPensionipõlve ;)
Hea kirjutis. Igapäevaelu. Õnneks käin närvikulu vältimiseks ainult Grossi toidupoes. Joogipoes ka, sest seal mul tuttav müüja. Kui lapsed külla tulevad, siis muidugi õiendavad. Loomulikult minuga.
Mul ka eelistused... et ikka oleks kassaga pood.
Hetkel olen mõnes Maximas kõige rohkem pettunud.
Aga muidu, kui autoga käime, siis eelistan mitut poodi, nad teevad ju erinevaid allahindlusi :)
Muidu ainult kohalik Coop. Seal õnneks ainult kassa võimalus, ja kuna pisike pood ja kaupa napib, siis raha kulub ka ainult hädavajaliku ostmiseks. Kasulik ju ;)
Postita kommentaar