...
Ega ma oma uuest projektist väga kõva häälega rääkida pole tahtnud, sest kui algust tegin, polnud sugugi kindel, et hakkama saan.
Oma projektiks pole seda ka õige nimetada, lihtsalt õnnestus end ühte huvitavasse gruppi sisse moosida. Ühine tegevus grupis on luule lugemine, valikute tegemine ja nädalas ühe luuletuse pähe õppimine. Mul on juba 5 luuletust nii enam-vähem peas, kuues käsil, hindele "5" ei vasta, aga "4-" kirjutaks endale vaba käe ja puhta südametunnistusega ;)
Sel nädalal on valikus Kalju Kanguri luule, salm on leitud, aga peas ei ole. Õnneks veel aega!
Et kassid pildile jäid, sel ka oma tähendus. Paber taaskasutuses: vanade kaartide tühjad siseküljed... tore mõnikord ka luuletuse tagaküljele pilk peale visata...
...
Päevapildid on igavad, aga las nad siis olla, panen need ka siia.
Täna käisin metsas, et otsin selle suure sipelgapesa üles. Vähemasti paar aastat pole "Tere" ütlemas käinud.
Alles oli, küll mitte eriti atraktiivne. Kuidagi elutu nägi välja. Elurikkusest sain siiski osa, õhtul tükk aega nägin vaeva, et puuk kätte saada, aga tundub, et läks katki ja mingi osa pesitseb endiselt seal kuskil selja-külje piirkonnas.
Eelmistel päevadel pildistasin seeni. Kuna ma õigesse seenemetsa pole sattunud, on mul niisama ilusad seened, mis tõenäoliselt toidulauale ei kõlba.
Aga ega ma ei kurvasta. Ma olen alati nõus metsast tühja korviga koju tulema...
...
1 kommentaar:
Sellist gruppi olen alati igatsenud, aga kahjuks pole leidnud kaashuvitujaid. Niisamuti raamatuklubi ei läinud huviliste puudumisel käima. Oled õnnega koos, et jätkub kaaslasi. Sellepärast käingi tööl, et lihtsalt mõned tunnid päevas aega viita/ veeta. Kuna metsaskäigud olematuks taandunud, siis lihtsalt asfaldi peal trampimine pole huvitav. Oleks veel Kopli või Kalamaja :)
Postita kommentaar