...
Kui sul kodu keset metsa, võib elu igasuguseid üllatusi pakkuda, sinu mure ja rõõm on lihtsalt märgata. Isegi toast ei pea välja minema, kaamera annab märku, et on õige aeg aknast välja vaadata.
Kell 23.45 loomulikult keegi veel ei maga!
Ehin end taaskord võõraste sulgedega, minu kodu on 1000 sammu kaugusel naaberküla esimesest majapidamisest, aga just seal elavatel lähedastel need lahedad lemmikloomad on!
Lõbus lugu ettevõtlikust rebasest*, kes puu otsas pekki noolimas käis, jääb päris kaugesse aega. Kõik see toimetamine oli keset päeva ja köögiakna vaateväljas, paras laiekraan vaatamiseks ja avar võimalus pildistamiseks.
Aasta siis oli 2011.
Isegi kohalik maakonnaleht jagas üht Anneli tehtud fotodest, ja märkis ära, et nälg ajas rebase puu otsa pekki sööma.
Aga see pole veel kõik.
Viis aastat tagasi uudistas nende õuepealset karu**. Päris aknast oleks paha pilti teha, Ireen läks ikka kohe karule vastu. Pärast jalutas karu temaga kaasa...
Selline lugu siis aastal 2018.
*Rebase lugu siin
**Karu lugu siin
Nüüd on kõigil pereliikmetel ajalooline hetk teemal "Kodu keset metsa" pildile püütud.
Jään näitust ootama ;)
...
2 kommentaari:
Tore elada koos metsloomadega nagu ennevanasti. Siis polnud ainult fotokat või moblat nähtu jäädvustamiseks, inf levis jutustatud lugudena põlvest põlve ja muudkui huvitavamaks läks. Suvila taga metsas olen elukaid näinud, eelmine aasta sattusin kitsekarja peale. Kükitasin maha ja salvestasin lausa videolõigu. Toronto linnas olen metsloomadest näinud nii rebast kui koiotti, kasse ja pisemaid koeri läheb meie kandis aeg-ajalt kaduma.
Nemadki kartsid, et kass läks ilvesele saagiks... aga õnneks tuli päev või paar hiljem koju tagasi. Ju selleks ajaks oli kindel, et uut lemmiklooma ikka päriseks pole võetud :)
Aga sellised kohtumised annavad elule särtsu! Loomad tunduvad ka nagu oleks julgemaks läinud.
Meil peres nendest vanadest lugudest tuleb meelde, et vanaema kohtus kunagi ussikuningaga. Praegu on sel lool vist isegi mingi selgitus olemas, pean meelde tuletama.
Postita kommentaar