Loll mood märgata või mäletada pisiasju, suurtest sageli mööda vaadata. Või unustada.
Minul siis.
Alatiseks jääb meelde, kui mingis x tanklas saatis kaasa mind kütte eest maksma. Ja mina, näpp löögivalmis, ootasin õiget hetke. Et maksta.
Ja siis öeldi leti taga number.
Võtame näiteks suvalise.
44.95
Mu näpp kangestus!
Kuidas tema mu PIN koodi teab!
Või mis veel kahtlasem, oli mul ju kaasas kaasa kaart!
Muidugi jõudis impulss lõpuks mu ühest ajurakust järgmisesse, ja ma toksisin kuulekalt aparaati numbri.
4495
Seekord siis mahtus peaaegu 45 euro eest kütet paaki.
Kõik see meenus mulle eile ühes suvalises tanklas. Kaasa tankis, kaasa maksis, mina nosisin autos kommi.
Ja kontrollisin poearvet.
Mul on komme laduda asjad kassalindile ja samal ajal liita arvet kokku. Ümmardades siia-sinna, võib lõpptulemusega enamasti rahul olla. Loomulikult mitte summa suurusega, oma arvutusoskusega olen rahul. Mäletan, ükskord mu oma sünnipäeva ajal, no oli ikka priske ostukorv, oma 50 toodet vähemalt. Ladusin ja liitsin, kokku sain 70 eurot. No nii umbes. Kui arvet maksin, nägin, et polnud eriti eksinud, summa oli vist 70.10
Ja kontrollisin poearvet.
Mul on komme laduda asjad kassalindile ja samal ajal liita arvet kokku. Ümmardades siia-sinna, võib lõpptulemusega enamasti rahul olla. Loomulikult mitte summa suurusega, oma arvutusoskusega olen rahul. Mäletan, ükskord mu oma sünnipäeva ajal, no oli ikka priske ostukorv, oma 50 toodet vähemalt. Ladusin ja liitsin, kokku sain 70 eurot. No nii umbes. Kui arvet maksin, nägin, et polnud eriti eksinud, summa oli vist 70.10
Kui mitte veelgi täpsem.
70.05 näiteks.
Nii et ma olen oma peastarvutamisoskusega väga rahul.
Aga mitte eile.
Minu matemaatika ütles, et peaks 11 euroga välja tulema, aga tutkit, arve oli 12.66
Kes meist ei eksiks! Ladusin kauba kotti ja lohistasin piimad, puuviljad ja muu pudi-padi, autosse.
Et siis loetud minutid hiljem oma viga üles otsida.
Ikka juhtub ju.
Ikka juhtub ju.
Ja mis ma näen! Mu 1,38 kg pirne on kaks korda aparaadis läbi läinud, seega summa 1.78 kahekordselt ja mu arve oleks pidanud olema 10.88
Küsisin kaasa käest, mis ta arvab, kas mingi 1,78 euro pärast tasub poe juurde tagasi sõita.
Tema oli nõus sõitma, kui mina julgen küsima minna.
No miks ma siis ei julge!
Kassapidaja vabandas, et ikka juhtub, ja saatis info-letti.
Et seal tehakse tagasiarvestus.
Info-leti proua porises, et miks mitte kohe, ja tema peab nüüd mingeid koode otsima hakkama. Mina näitasin välja ülimat vastutulelikkust, et lohistan oma koti autost poodi tagasi, ainult kommid on ära söödud.
Aga ennäe, sai ikka hakkama.
Sain peotäie kõlisevat tagasi ja võin järgmine kord selle eest uuesti 1,38 kg pirne osta.
Kui soodukas on, siis isegi rohkem!
...
...
2 kommentaari:
Mul ka selline kiiks, et kassasabas automaatselt arvutan üsna täpselt vajamineva summa. Vanasti sularaha kasutades hea, sest siis oli teada kas võtta münte pihku valmis või maksta paberiga - püüdsin nimelt lihtsuse mõttes müntide hulka rahakotis alati alla minimaalse pabernominaali väärtuse hoida. Viimased aastad kasutan vaid kaarti või moblat, aga harjumus jäänud. Paar korda aastas põhjust kassas piniseda, et teil vist arvutusviga sees. Seni olen vaid ühe korra ise eksinud, õlejäänud kassa või poe vead.
Nojah, enamasti nad ju ei eksi. Aga juhtub-juhtub! Ja hea ju teada, kui juhtub.
Kusjuures, isegi minu kasuks on eksitud, ja kui ma ikka märkan, siis olen sedagi ütelnud.
Mina olen endiselt kassa-usku, sest päris kindlasti, kui iseteenindavas kassapidajat mängima hakkan, läheb asi jamaks. Ma ei suuda ju kõike korraga: laduda, liita ja olla kassapidaja!
Postita kommentaar