Laupäev... nostalgiapäevade teine päev.
Paraad... peatänav - piiskopilinnus.
Enne oli meil hommikusöök, peekon ja praetud munad Vutipesas.
Praetud olid küll kanamunad.
Ootamise sisukamaks muutmiseks libistasime hiljem Hermanis õlut.
Nii vist öeldakse.
Ma tegelikult pole mingi õllesõber, aga ma olen kohanemisvõimeline.
Paraad oli päeva nael.
Nii umbes poolteist tundi vana tehnikat, mis läbi linna sõitis, lusti täis juhid ja veel lustakamad reisijad.
Kuna mul on päris palju pilte, pidin tegema mingi valiku.
Otsustasin, et pühendan postituse Osalisele, kes pühapäeval vahetult enne mu koju jõudmist jalgrattal meie bussile vastu sõitis ja lehvitas... mitte küll mulle.
Aga vahet pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar