Pilvelind

...

Kui ma aknaklaasil kimbukest sulgesid nägin, tekkis kohe kuri kahtlus. 

Nii oligi, väike keha lamas maas, külm ja liikumatu.

Uurisin raamatust ja guugeldasin arvutis.

Kui äkki siisike?

Siis rahvapäraselt pajulind ja kadakalind.

Ja pilvelind.

Pilvelind ta seekord vähemalt minu jaoks oli. Mõelda vaid, tema sai kohe ingliks minna. 

Tiivad omast käest võtta.

Eks mul ongi nende inglite ja tiibadega oma lugu. 

Sa oled hingelt ingel, mis sest, et oma elus oled püüdnud seda krutskitega varjata. Aeg, mis antud, tahab sind ära võtta... nojah, küllap selleks, et sulle on ju vaja tõestada, miski pole lõplik. Olla kaitseingel kallitele... nii et tööd sul jagub.

Kuu aega ja viis lahkunut. 

Vaid kaks neist pensioniealised.

Keskmine vanus 61.

Viis lahkunut tutvusringkonnast kuu aja jooksul.

Kõigil neil jäid olulised tegemised pooleli.

Ja nüüd see siisike.
Või hoopiski põhjavint?

Vahet pole, olen endiselt veendunud: ei midagi juhuslikku.

Tiivuline.
Tulid sõnumit tooma. Neilt, kellest räägime minevikus...

Linnukene... kiirustasid... ja sattusid jamasse.
Panin su metsa alla puhkama.
Nimetu hauaküngas :(
...
kui kuu läeb üle vee on taevas vakka
ah taevaroosad huuled metsa takka
ükskord viib surm su musta taeva alla
kuid laotus kannab neid vaid kel on tiivad
siin teede tolmu - treppe - tuuli talla -
ükskõik - kord surm viib kõrge taeva alla
või siiski - juba tänaööl - löö tiivad valla
pää uneerk kui külmi tuuli riivad - 
ja - kui viib surm su kõrge taeva alla
sa tunned kuidas kannavad su tiivad
(Indrek Hirv)
...