Kui ma alles noor veel olin, meeldisid mulle vanad mehed. Mulle meeldis neid kuulata ja mulle meeldis nendega rääkida. Sellest on küll juba aastakümneid möödas, aga ma väga hästi mäletan.
Kui parasjagu meelde tuleb.
Eile tuli meelde.
Lõpetasin krimka "Valge emalõvi".
Ja siis mõtlesin, et uurin natuke rohkem. Mida kirjutab internet.
Nimed, mis seostuvad loetud raamatuga.
Ja siis mõtlesin, et uurin natuke rohkem. Mida kirjutab internet.
Nimed, mis seostuvad loetud raamatuga.
Henning Mankell.
Frederik Willem de Klerk.
Nelson Mandela.
Ma ei saa midagi teha, nad hakkasid mulle meeldima, kõik kolm.
Ja siis mul tuli meelde.
Noorus ja vanad mehed.
Ainult väike vahe on.
Nüüd ma ei saa enam öelda, et mulle meeldivad vanad mehed... eaka inimesena peaksin silmas pidama siis vast 90 või 100 aastaseid.
See kogemus puudub.
Minuealised (vanad) mehed, see pole enam see. Ilmselgelt meeldib neilegi maast ja ilmast juttu puhuda... endast mitukümmend aastat nooremate näitsikutega.
Aga jah, need kolm meest, kelle vastu eile huvi tekkis... selline tunne, et nad nagu oleksidki minuga rääkinud.
Oma elust.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar