Kuidas lõpetada kooli

...

Kevade lõpus on lõpuaktuste aeg.

Lihtsalt üks suur lõpetamine.

Kokkuvõtete tegemise, ootuste ja lootuste aeg.

Jaanipäevaeelsed lõpuaktused.

Ja peas tiksumas mõte: suvi on veel ees. Veel on.

Sel kevadel oli mul kutse kahele aktusele.

Väikese kooli aktus oli selline perekeskne.

Ühtaegu südamlik ja pidulik.

Kõik 10 mahtusid ühte ritta, kõik olid kõigile näha.

Direktor jagas lõputunnistused, vallavanem ütles soojad sõnad ja pistis lõpetajale pihku ümbriku.

Klassijuhatajal oli iga lapse jaoks kingitus.

Iga kingituse rääkis lahti, igat õpilast tänas ja kiitis.

Kiitis ka neid, kes igapäevaelus kipuvad liiga sageli laitust pälvima.

Märkas iga lapse erilisust ja oskas selle ka teiste jaoks eriliseks rääkida.

Märkas heatahtlikkust ja muretust, rahulikkust ja energilisust, rõõmsat meelt ja sooja südant.

Kasutas naljasõnu ja huumorit.

Klassijuhataja... kui jagas kingitusi.

Lapsevanemad loobusid kõnelemast, nemad laulsid.

Ära ütle, et elu on inetu, halb, oma koormat et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge sa saatuse all, ära iialgi kergemat nõua.

Õnneks oli kitarriga lapsevanem ka olemas.

Lõpetajad tänasid.

Tänasid õpetajaid ja koolitöötajaid.

Tänasid oma vanemaid.

Klassijuhataja sai kingituseks suure omatehtud albumi kooliaastate ja klassiürituste fotodega.

Ja siis veel mingi omatehtud pilli, mille nime mina ei tea, aga mille heli kõlab trummilikult...

Ise nad ka.
Lõpetajad.

Laulsid ja mängisid pilli.

Õnne soovimine oli õues.

 

Pärast söödi koos külalistega torti.

Ja lõpuks kirjutasid lõpetajad valgetele õhupallidele oma suured (ja salajased?) soovid ning saatsid nad teele.

Valged pallid, valged pilved.

Soovid saadetud pilvepiirile.

...

Teine lõpetaja oli väike sõber.

Kes nüüdseks on suureks kasvanud, nii vana, et nõuka-ajal oleks saanud passi.

Ja kes juba omapäi maailma avastamas käib.

Aga tänapäeval saab selles vanuses esimese olulise tunnistuse.

Käisime ka kohal, tähtsast päevast osa saamas.

Aktus oli suures koolis ja suures saalis.

Lava oli suviselt pidulik, täis õhus hõljuvaid liblikaid.

Lõpetajaid oli 40 või rohkemgi, istusid laval kahes reas, olid pidulikud ja kaunid.

Tuttavat nägu tagumises reas oli raske leida.

Direktor jagas tunnistused, vallavanem ütles soojad sõnad.

Tublimaid tunnustati, nende emad-isad said laval lille, tänusõnad ja käepigistuse.

Klassijuhatajalt  tervitussõnad teele kaasa.
8ndikud laulsid.

Õnnitlemine oli õues.

Ilmataat hoidis lõpetajaid, mõlemad aktused said suvesoojust ja kuiva ilma.

Pärast käisime omadega söömas, tegime pilti ka.

Küll mulle meeldivad need põhikooli lõpetajad, nad on nii pidulikud ja ilusad, uhkemad veel kui need, kel gümnaasium läbi, ülikooli lõpetajatest rääkimata.

Ülikooli lõpuaktusel olen isegi paljasjalgseid noormehi kohanud ;)

...