Kui ma siis reede õhtul kodus Eesti Päevalehte lugesin, et...
"Inimene tajub bussipeatuses ootamise aega lühemana, kui koht atraktiivseks ja huvitavaks muuta."
(E.W.)
...tuli mulle meelde, et just olin sunnitud ootama.
Ligi 15 minutit
Mina, kes ma tavaliselt jõuan koos bussiga.
Või napilt varem.
Seekord tavapärase bussi peale ei jõudnud ja hilisema aega täpselt ei teadnud.
Bussipeatus jagas küll lahkesti infot.
Selle peatuse sõiduplaani leiad enda telefonis aadressilt m.peatus.ee
25.08.2015
Ma tean seda juba suvest saadik.
Et ei leia.
Vähemasti minu "lutsust" küll mitte.
Aga atraktiivsust lisab üksjagu. Vähemasti neile, kellel kaasaegne tehnikaime taskus.
Mitte minusugustele memmedele.
Aga see teine atraktsioon.
Tõsi küll, tuli 100 sammu edasi astuda.
Et paremini näha.
Aega mul ju oli.
Ja see tehnikaime ka.
"Seebikarp"
Võin kinnitada: ei tundunudki nii pikk ja igav.
Ootamine.
Vahepeal jõudsin mängida veel mängu "Helista sõbrale".
Et mis kell buss läheb.
Nii palju siis telefonist.
Fotokast.
Atraktiivsusest.
Kohalikust bussipeatusest.
Päevalehest.
Aga millest too artikkel muidu rääkis?
Kes seda enam täpselt mäletab...
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar