...
Kui me kodus tihtipeale vestleme pilkude keeles, siis seekord kaasa arvas, et ma vist ei saa aru.
Mina sain küll aru, miks ta mitu korda mulle uurivalt ja suunavalt näkku vaatas, aga ma lihtsalt ei näidanud välja.
Et aru sain.
Kaasa tahtis, et ma vaataks, missugune ma välja näen.
Ma teadsin suurepäraselt, et mul on algav ohatis huule ülaservas.
Aga mitte ainult.
Mul ju see nõuka-ajal kinnistunud tarkus, mida teha ohatisega.
Kuna mul vannitoas valget hambapastat ei olnud, panin ohatisele paksu kihi sinisevärvilist peale. Eks see kummaline vist tundus, sest kaasa, kui nägi, et pilkude keelest sellel korral ei piisa, hakkas rääkima.
Et vaata peeglisse, milline sa välja näed.
Eks ta vist arvas, et olen pasteerimise ohvriks langenud, sest vaevalt ta näomaalingutest suurt midagi teab, ohatise ravist ammugi mitte.
Olin sunnitud seletama.
Kõnekeeles.
Kaasa rõõmuks (et päris hull veel pole) otsisin reisikotist teistvärvi hambapasta, pesin esialgse värvi maha ja panin valge kihi asemele.
Veidi viisakam näeb välja küll.
Meditsiinilisem.
Sõbrants ütles, et tema hõõrus kuldsõrmusega, aga mul on tunne, et kuldsõrmusega raviti odraiva.
Peamine on usk, kui usku on, aitab kõik, millesse usud.
Mina olen hambapastausku.
Aga et ohatis... eks ikka need külmapoisid.
2 kommentaari:
vaata, kuidas 5 aastat tagasi veel blogielu kees. kommentaare oli siit- ja sealtnurgast. igasuguseid huvitavaid.
aga mul tuli ka hiljaaegu üle pikkade aastate üks ohatis huule peale. hambapastanippi ei teadnud. ega ma ei otsinud ka nippe. apteegiravimeid saan allergia tõttu peaaegu üldse mitte kasutada. elan enamasti põhimõttel, et ise tuleb, ise läheb. (kui vähegi kannatab nii elada)
Hambapastanipp mulle igatahes sobib: kui kohe jaole saab, siis ei lähe väga suureks ja mu meelest võtab ebamugavustunnet ka vähemaks.... väljaarvatud teadmine, et käin ringi, hambapasta näos :)... Õnneks pole see mu jaoks kuigi suur probleem :-))
Aga see, et ise tuleb ja ise läheb, see on tõesti päris paljude hädadega nii.
Postita kommentaar