Õmblesin eile õhtul valmis.
Tegelikult oli ta juba ammu ootel, ainult vooder, sangad ja pealmine, lukuga osa, olid masinaga õmblemata.
Oleks ka need käsitsi teinud, aga kartsin, et ei jää piisavalt tugev.
Kest sai tehtud näppude vahel ja suures osas teleka ees, silmad siin ja seal - ikka nõelal ja ekraanil... mis on mustristki märgata.
Aga kui eesmärk oli teha üks mahukas kott, siis välja tuli küll pigem sangadega padi.
Tagumine külg on isegi kotilikum.
...
Mul üks selline mahukas kott on, kaugest minevikust. Samuti tehtud teksariidest, tumehallist teksapluusist ja mustadest teksapükstest.
Päris hästi vastu pidanud, praegu käin poes, mahutab terve kärutäie, katki ei lähe ja hea õlal tassida.
Uue koti tegin mõttega, et saab tööasju tassida või vajadusel arvutit transportida.
Ikka pikad sangad, et annab õlale tõsta.
Mul on sellised head kõrged õlad, ma käeotsas ei tahagi midagi vedada.
Padjanägu küll, kuid eks ma teda ikka kasutama hakkan, mulle sellised imelikud asjad meeldivad.
Aga mis edasi... mul ootel terve hunnik valmis lapikesi.
Kas teen katte voodile või hoopis uusi kotte, selliseid suuri, kuhu padjad-tekid sisse panna, et hea võtta, kui lapsed kodus käimas.
Igatahes lapitamisele pean pausi peale panema ja midagi veel valmis nikerdama.
Need koti viis lappi olid mu esimesed, õmblesin nad kohe kokku.
Ja ausõna, igal lapil on oma lugu.
Mõni räägib Rootsi laevast, mõni pajatab uudiseid Pilvi juurest, mõni on laulusaate nägu ja mõnes peidus karmid õhtused uudised.
...
Mahutan ta teemasse "100 head asja".
Neljakümne viies.
Näputöö... lapimustrid.
Neljakümne viies.
Näputöö... lapimustrid.
Ausõna, väga mõnus ajaviide.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar