pühapäev, 31. mai 2015

Mitte et ma ei mäletaks...

...
Kui ma peaks tegema mingigi sugupuu... m i n g i g i, sest teatavasti võib olla sugupuid ju siit ja sealt ja erinevalt kõrgustesse ka... kui ma peaks tegema mingigi täieliku sugupuu, siis teeks selle, mille alguseks on Tiiuke ja Tiit. Nemad on mu vanaema ja vanaisa, nende lapsi, lapselapsi, lapselaste lapsi ja lapselapsi suudan ma kõik kokku lugeda ja kirja panna. 

Nägupidi vist kohe ei tunnekski, aga kui pisut pikemalt otsa vaadata, siis mõtlen välja. Et kelle laps või lapselaps. 
Isegi sünniaasta pluss-miinus 1 panen vist kõigil paika.

Tegelikult, ma olen ju teinudki. 

Seda sugupuud.

25 aastat tagasi, kui esimest korda Rootsi läksin. 
1989 
Et kaugetel lähedastel ka aimdust oleks. 
Vanaema ise oli siis juba 80, ta noorim lapselaps oli 2aastane, noorim lapselapselaps  1 (või siis see teine, kes just sündimas) ja vanim lastelastelastest 13.
 Põlvkonnad puha sassis.

5 aastat tagasi, kui kokkutulek oli, tegin korduseksemplari.
Sugupuust.
Sai tunduvalt mahukam.

Sel aastal ka... suguvõsa kokkutulek. Peakski hakkama jälle, pilte korjama ja sünnipäevade aegu täpsustama. 
Mõned mudilased on juurde tulnud.

Lugesin umbes-täpselt kokku... vanaemal-vanaisal tuleb sugupuusse panna 5 last, 10 lapselast, 27 lapse-lapselast ja 6 lapselapse lapselast. 
Ja siis muidugi kõik abikaasad, elukaaslased ja lisa-lapsed. 

Mõnele nimele tuleb must ring ümber teha... mis parata.

Selle sugupuu olemasolev vanim liige on sündinud 1936. aastal ja noorim 2014.

Nüüd siis jutuga algusesse tagasi.
Mitte et ma ei mäletaks, aga kokku lugemata täpselt küll ei tea, kui mitmel selles kirjus seltskonnas on maikuus sünnipäev. Mulle igatahes tundub, et suguvõsas on mai kõige populaarsem aeg sündimiseks.

Ise jõudsin kolmel korral kallistama.
Sünnipäevalast.

Onunaine sai 77, üks tibuke 6 ja meie pere noorim aastaseks.

8. mai
Sünnipäevale jäime paar päeva hiljaks, aga pidu jagus meilegi.
Esimene selle kevade õuepidu.

 
Nüüd juba 6aastane sünnipäevalaps.

...
See-eest 17. mail jõudsime mõlemale sünnipäevale.


 

Aga muidu... maikuu kohe läbi ja  keegi nimega Kiire-Kiire istub kukil.
...

2 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

sugupuuga tegelemine on üks ütlemata tänuväärt ettevõtmine. Kui praegu veel noored asja ei jaga, siis aastate pärast küll :)

ise tegelesin genealoogiaga aktiivselt nn. koduskükitamise perioodil. AGA siis hakkas liiga palju ristiga märgitud nimesid tulema. :(

tegelinski ütles ...

See on hea ajaviide, mu meelest on nii palju häid võimalusi, kuidas huvitavalt aega veeta.
Või aega viita... sest kui ma midagi tegema hakkan, jääb 100 olulisemat asja tegemata :)