Mere ääres käisime.
Eile.
Et kuidas on.
Ilus oli.
Et kuidas on.
Ilus oli.
Luiged juba ootasid.
Kivid said rahulikult laiutada ja ennast näidata, sest vesi oli vana pilliroogu murdnud ja kuhjanud, uus rannataimestik aga alles peale kasvamata.
Ütlesin tere oma lemmik-kividele.
Kõndisime veepiiril pisut kaugele.
Vaatasime vette...
Vaatasime taevasse... sest selleks, et näha vikerkaart, tuleb pilk kõrgemale tõsta.
Ja kaugemale.
Üle mere.
Muidu... muidu oli ikka nii nagu tavaliselt.
Maja ja majatagune.
Majatagune meri.
Majatagune meri.
...
5 kommentaari:
Väga ilusad pildid, mõnus meeleolu :)
Aitäh! Tegelikult on koht ise mõnus... merest rääkimata :)
:)
hea, kui on oma koht - parem veel, kui mitu
Mida aeg edasi, seda rohkem naudin vaikust... ja seal maailma otsas (ok... Eestimaa serva peal) on tõesti seda vaikust parasjagu :)
Postita kommentaar