Pühapäevane aruanne
15.02.2015
Ma olen muidu selline paras laiskvorst, tööga üle ei pinguta ja nädalavahetusel niisama toast välja ei kipu. Seekord oli mulle aga laps laenuks antud, ja koos on ikka teine tubakas.
Juba hommikul... muidu on iga nädalaga tõusmine hilisemaks nihkunud, algul ikka kell 9 kenasti üleval ja tegus, aga siis juba pool 10... ja siis kell 10.
Oligi viimane aeg ärkamine tagasi õigesse aega tuua.
Laenu-laps selline varane, kell 6 just ei ärganud, aga pool 8 nohises juba ärevalt, et kas siin majas tõusmise kommet ei olegi.
Ikka on ju!
Kui teised siin kirjutavad teemal "Minu päev", siis mul need kaks päeva läksid sellise tuhinaga kui oleks üksainuke olnud.
Täna õhtul sai laps koju tagasi toimetatud, seni aga tegime omi tegemisi.
Üks oli selge, et katsetame viltimist. Imetlusväärne, et ühes 8aastases nii palju järjekindlust on, nii kui selgeks sai, nii igal vabal minutil viltis.
Voodikate nukule, pajalapp emmele ja Helvele, peotäis pisikesi tegelasi, kes hiljem muinasjuttudesse sai kirjutatud, paar niisama proovilappi sekka.
Ja mitte kordagi ei torganud selle terava viltimisnõelaga omale näppe veriseks!
Teine nädalavahetuse tähtis tegemine oli ringkäik looduses.
Ilm oli ilus, imelik olekski olnud toas kükitada. Eile käisime metsas ja täna põllu peal.
Metsas oli ikka kordades toredam.
Vähemasti polnud mul seal kordagi tunnet, et lumi põlvini ja sumamisest hing paelaga kaelas.
Õnneks jäid nii hing kui ihu terveks ka peale pühapäevast sumpamist ja tagantjärgi tundub, et seegi oli nauditav.
Siis kirjutasime koostöös kaks muinasjuttu, tegevus, tegelased ja toredad ütlemised olid Martalt, mina panin sõnad kirja ja natuke omi mõtteid juurde.
Kaks lugu said valmis, kaks ootavad veel mustandina toimetamist ja natuke täiendamist.
Nii et tegusad päevad, kütmist ja söögitegemist oli ka, telekat eriti ei vaadanud, isegi "Eesti laul" sai osaliselt maha magatud, minul vähem ja Martal rohkem.
Tulemustega oli Marta rahul, sest Elina ja Stig said lõppvooru.
Minul oli üsna ükskõik.
Ma seekord isegi ei hääletanud, kahtlustan, et just see 15 minutit ma magasin, sest kohtunike hindamistulemusi ma ka ei kuulnud ega näinud.
Saate lõpuosa jälle nägin.
Vähemasti kuulsin tulemused ära.
Kellegi poolt olla poleks osanudki.
Nii need kaks päeva läksid.
Justnagu oleks üksainuke olnud.
Lõbus oli!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar