...
Tänapäeval on üpriski lihtne inimese kohta infot saada. Natuke guugeldamist ja kohe on selge, kes, kus ja millal.
Lähedase inimese haua leidsime üles tänu Läänemaa heale andmebaasile.
19 aastat möödas, kes täpselt enam mäletab.
Lähedase inimese lähedase kohta ei osanud midagi arvata.
Guugeldamine ei andnud midagi.
Saatsin Fb-s abipalve, ehk saan tel.numbri.
Helistasin sugulasele, ehk tema leiab üles selle, kes teab.
Ei midagi.
Kuupäev kalendris andis ainult märku, et just täna on ta 85. sünnipäev.
Kui juba Haapsalus, siis alla ka ei andnud.
Kaasa läks soliidsesse riigiasutusse, kus politseiautod ukse ees.
Tagasi tuli suhteliselt pahasena.
Mida mina olingi ette näinud, sest meie politsei on põhimõttekindel, andmeid ei lekita.
Ja kaasa saab kergesti pahaseks.
Kaasa ei jätnud jonni, mina siis järgmisel katsel, alandlik ja murust madalam, et olge hea ja andke nõu. Väga oleks vaja üles leida.
Loomulikult ei saanud nemad aidata.
Nõu anti, täitsa mõttetu nõu oli.
Ma saan neist aru küll, ma ju teadsin tulemust ette.
Aga küsija suu pihta ei lööda... ei löödud tõesti.
Jahe viisakas suhtumine.
Mina läksin kohalike vaatamisväärsustega tutvuma ja šoppamisega meeleolu tõstma, aga kaasa ehtsa eestiliku jonniga kasutas vaba aega ja läks järgmisse asutusse, kus teised autod maja ees. Jutt ikka sama, et kas saate aidata või nõu anda.
Õnneks selles asutuses nii ranged normatiivid ei eksisteerinud, kaasale pisteti kohalik telefoniraamat pihku, sees oli aadress ja telefoninumber.
Üks kõne, õnnitlused läbi telefoni, kutse kohvile.
Lilled.
Kook ja kommikarp.
Kallistused.
Meenutused.
Ja nagu sünnipäevalaps ütles... aastad on läinud nii, et pole osanud tähelegi panna.
Eile siis... 9ndal.
Eile siis... 9ndal.
...
4 kommentaari:
Ma just tegelen sellega. Tegelikult ei ole lihtne andmeid saada perioodist ca 1940- 1990.
Inimesed pole enam kirikuga seotud; interneti polnud; ajalehed on digitaliseerimata;
kui pättust ei teinud või välismaale ei kippunud, siis ei tarvitse üheski andmebaasis olla (st nähtavas andmebaasis).
Üritan ühel välismaalasel sugulasi otsida ja olen täitsa hädas. See vahepealne põlvkond on täiesti nulliring.
Nii ongi. Kuskil mingid arhiivid ehk siiski?
Maakondade Perekonnaseisuameti arhivaarid üldiselt aitavad kui otsing on põhjendatud. Aga sel puhul peab teadma millises maakonnas otsitav elab(s)
177123Minule tuldi Tallinnas Andmekaitses sedasi vastu,et mul oli kiri otsitavale kaasas.Ma pidin teadma tema sünniaastat ja mingitki kunagist elukohta(soovitatavalt).Täitsin mingi paberi,miks mul seda inimest vaja on ja kes olen mina,otsija, nimeliselt.Siis maksin 1.60 ja mu kiri võeti vastu,et nemad ise kirjutavad aadressi peale ja saadavad ära!See oli Tallinnas Pärnu mnt-l kuskil nr.139 juures.
Postita kommentaar