Blogimise tähtpäevad ja statistika

...

Kuus aastat seda blogi.

Esimene postitus oli 10. juunil 2008

Enne seda oli mu blogi "Toidutares", aga sealt on kõik blogid tänaseks kadunud.

Lihtsalt, ühel ilusal päeval enam ei olnud, ja see polnudki teab-mis ammu.

Pildid kadusid enne, jutud hiljem.

Õnneks olen neist enamuse omale arvutisse ka kogunud, ikka 3 aastat kirjutamist.

Üks pooleaastane lünk on sees, sellest tunnen kohe puudust.

Blogimisega "Toidutares" tegin algust 2005.aasta mais.

Minu meelest lausa 1.mail.

Nii et kokku teeb see juba üheksa aastat.

Kuue viimase aasta statistika.

Keskmiselt 11,5 postitust kuus.

Kõige viljakam kuu on olnud jaanuar, kokku 101 postitust (keskmine 16,83)

Kõige viljatum kuu on juuni, kokku 51 postitust  (keskmine 8,5)

Kõige rohkem olen kirjutanud 2014 aasta aprillis - 23 postitust.

Kõige vähem olen kirjutanud 2010 aasta juunis - 2 postitust.

Kõige viljakam aasta oli 2013 - 155 postitust (keskmine 12,92)

Kõige vähemviljakas aasta 2010 -  121 postitust (keskmine 10,08)

Mida ütleb statistika?

Ikka seda, et ma oskan suurepäraselt oma aega kasutute asjade peale kasutada.

Mängin tähtsusetute numbritega, teen enda rõõmuks mõttetuid pilte, korjan igasugust pahna ja kirjutan asjadest, millest võiks täiesti vabalt kirjutamata jätta.

Aga asi seegi.

On ju paremaid palasid ka.

Üks postitus aastast 2005.

29.mai

Viieaastase elu

Mina oma viieaastase elu eriti ei mäleta. 

Aga pisut siiski.

Tänaval oli pump, seal pumbati üles-alla-üles-alla vett ja toodi ämbriga koju. Ja talvel võis juhtuda, et vesi köögis oli hommikuks jääs. Pesema pidi ennast ikka, mõnikord ka selle jääkülma veega. Siis, kui elektrit polnud ja elektripliit osutus tarbetuks.

Naabritüdrukuid mäletan, üks oli Anne ja teine Helle. Agulilapsed olime... ütleksin praegu. Muu seltskond oli ka vastav. Selline siseõu, kus kogu majarahva elu kui peo peal. 

Ja edasi lähebki kõik segamini. Mis on kild minu lapsepõlvest, mis Oskar Lutsu jutustusest “Tagahoovis”.

Nüüd on mul siin üks 5aastane. 

Täielik pärlike. Poeb põue ja otsib kallistusi, aga iidoliks on Ämblikmees. Arvab et inimestel on aju... ja naistel on ka aju. 

Kannatab välja multikaid, mis üks jubedam kui teine... aga solvub juba pisut kõvema hääletooni puhul. 

Kuulab hard rocki ja mängib arvutimänge. 

Aga üks jama ka... alumine hammas tuli Lego klotse lahti tehes ära. 

See on lausa mure, sest laps tuleb homme emmele üle anda... nüüd jupid küljest ära. 

Eks keerame paberisse ja anname kaasa.

Nüüd on see laps juba 14 ja kardan, ta ei taha teada, mida ma temast 9 aastat tagasi kirjutasin... 

...
Kui rääkida teemast "100 head asja", siis miks ka mitte.
Kahekümnes. 
Blogimine.
...