Iga korraga kaugemale

...

Esimene sõit uue rattaga oli suurest toast koridori.

See oli siis, kui ma kingituse kätte sain, ja sellest kingitusest ikka päris jahmunud olin.

Teine kord sõitsin postkastideni, käisin lehti toomas.

Kolmas sõit oli ikka juba kaugemale, usun, et nii umbes 5 minuti kaugusele. Selle sõiduga sain selgeks, et mul on ikka väga mugav ratas. 

Mõnus lai sadul. 

Kergesti vändatavad pedaalid.

Ainult kuidagi aeglane.

Tagasi tulles avastasin, et rattal on võimalik käike vahetada, polegi ainult see üks ja esimene.

Täna oli veel meeles.

Et käike on rohkem kui üks.

Pisut pingutamist, siis meenus seegi, kuidas neid käike vahetatakse.

Ja täna siis kõige pikem sõit.

Mõtlesin küll, et Ristile ja tagasi, aga seal oli parasjagu miski kogunemine, lihtsam oli teha vasakpööre ja edasi tuhiseda.

Jõudsin naaber-maakonna piirini.

 

Tagasiteel tegin mõned pildid, aga kerge see polnud.

 

Kiire sõiduga, selge see, ei jõua enam nii palju ümberringi näha.

Ja hoogu pidama saada.
...