Suusata ma

...

Mitte suusatama.

Lihtsalt... mina ilma suusata. 

Ilma suusatamiseta.

Viimati, mäletan, kakerdasin mäest alla, suusad kaenlas, mõned aastakümned tagasi.

Aga teised mingu.

Sõitku.

Kasvõi 63 kilomeetrit, aga võib ka vähem.

Mina numbreid lugeda oskan.

Vastlapäeval lugesin.

Sattusin hoogu, lugesin nii, et ei märganudki, mis minu ümber toimub.

Magasin maha mõned sugulased, ühe olümpiavõitja ja paar niisama värvikat tegelast.

Lapsi ka ei märganud.

Numbrid, numbrid, numbrid.

Aga mis kõige tähtsam: kõik, kes läksid, jõudsid ka tagasi.

Kõik numbrid.

Ühest ei saa ma aru: miks on vaja kihutada. 

Kogu aeg on kiire. 

Kiiresti vaja startida, kiiresti vaja finišisse jõuda. 

Mina tatsaks tasapisi.

Nii nagu vanasti.

Mul on isegi asitõendid selle kohta, et vanasti oli inimestel aega küll.

Ma arvan, et nii võiksin mina ka.

Kes on öelnud, et seelikuga ei sobi?

Kui ma ikka seelikuga lähen, siis ei nõuta minu käest ka liiga palju.

Et ma peaks aja peale sõitma  või siis miskid 63 km läbi kimama.

Maratoni ma alustada võiks küll, vähemasti pildi peale sattumine oleks kindlustatud. 

Ja sealt ta tulebki, seelik tuules lehvimas... kõlab päris kenasti.

 Pildil on tundmatu tädi sellest esimesest Eesti ajast. Võimalik, et sugulane.

...

Minu viletsad suusatamisharjumused
ja pea olematud suusatamiskogemused... võib-olla on põhjused lapsepõlves. Igatahes algklasside ajajärgust küll suusatunde ega suusatundeid ei meenu.

Samas, ema mul ka, linnalaps, aga suusatamisega tegeles alates varasest noorusest.

Pilt pärineb eelmise sajandi 30-ndatelt.

15 aastat hiljem sahistas ta suuski juba hoogsamalt. 

Eks need noored mundris mehed oskasid innustada :)

40-ndate lõpp või 50-ndate algus.

...

Kui veel kaugemasse aega tagasi minna, siis tuleb tõde tunnistada - vanaemagi oli innukas suusataja.

Tasasel maal küll tasapisi...

...aga püsti püsis ka siis, kui suurem hoog sees.

...

Mina ei tea, miks mina ei suusata.

Mitte et see mind eriti kurvastaks.

Kui ma ikka tahaks, siis ma ikka läheks.

Teeks ära.

Kiirustamata.
Kasvõi kepikõnd suuskadel.
Nagu vanasti.

 

Siis oli inimestel aega rohkem.
Tänapäeval on kiire-kiire-kiire.

Edu neile, kes maratonil(e) kiirustamas.

...