Ajapikku muutub iga asi vanaks.
Ja siis muretsetakse vana asemele uus.
Üks väga oluline maja sai sel suvel uue katuse.Minu lapsepõlve mängumaa.
...
Teiste tehtud uus ja vana.
...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Blogiarhiiv
-
▼
2011
(139)
-
▼
juuli
(21)
- Fotojaht: aed
- Kuidas soodustada sadu
- Fotojaht: magusam kui mesi
- Laenatud lapsed
- Mida külas pakutakse
- Muna või kana
- Fotojaht: vana ja uus
- Õnnelik lõpp
- Pärnusse, läbi Vigala
- Suve keskel saame kokku
- Ühesugused mantlid
- Kartulivõtmisega algust tehtud
- Fotojaht värvidest... violett ja oranž
- Ilus aed
- Traditsiooniline rabaskäik
- Ah, mine metsa...
- Midagi 90ndatest...
- Tehumardi
- Sai käidud laulupeol...
- Juunikuu käib tagurpidi II
- Jumalaga jätmine
-
▼
juuli
(21)
7 kommentaari:
Ma ei saa ikka ütlemata jätta, et mätas- või sindlikatus olnuks mulle vastuvõetavam. :P
Mätas oleks ehk rabedal pinnal päris hästi juurdunud ka ;)
õnneks on majahoidjaid, kui palju on maju, mil pole enam ei hoidjat ega katust.
ja väga hea on pilte teha ajast enne ja praegu.
Jah, plekk on natuke nagu võõravõitu, aga parem ikka ju, kui lekkiv katus. Ja vanad, 6-ruudulised aknad meeldivad mulle ka rohkem, kui need uued 3-ruudulised. Aga tõenäoliselt on siingi omad mõjuvad põhjused ja jällegi on olulisim, et maja "elab".
Maja on armastatud ja hoitud - imeline!
Jep, tänu neile, kes majas elavad, on sellel majal hing sees :)
Kusjuures, mulle meeldinuks ka vanemad aknad, aga nende asendamine samaväärsetega oleks räigelt tengelpunga pihta käinud...
Postita kommentaar