...
Mul on kodus ikka mõni nukk veel.
Igavene vahva on nukke osta, eriti kui suurem osa elust olen pidanud poes autosid, klotse ja kilpe-mõõku näppima.
Aga mis jama, et ma ei mäleta, mis nuku nimi oli.
Roosiga pole probleeme, Roosi on algusest peale Roosi olnud.
See nukk vahetas nimesid, võimalik et praegugi veel vahetab. Naiste asi, nemad ju võivad. Nemad saavad isegi perekonnanime vahetada.
Eesnimega peaks lihtsamgi olema, ei pea põhjapanevaid elumuutusi ette võtma.
Eks ma küsin üle. Ega maailmas nimed otsas pole, kui vana ei meenu, saab sujuvalt uue panna.
Ma ei arva, et see pupe just eraldi postitust vääriks. Pole tal mingit erilist lugu. Ostsin teise paar aastat tagasi Maximast, et kui tüdruk-lapsed maale tulevad, on kedagi riidesse panna ja lahti riietada.
Siis ma natuke nikerdasin oma rohelise lõnga jääkidest. Sai selline kena talvine kostüüm.
...
Nüüd kevad käes, peaks midagi kergemat olema.
Pitsilist-satsilist.
Aga otsustasin, et teen enne selle rohelise lõngaga sotid selgeks. Natuke kollast ka, et pisutki suvisem välja näeks.
Kollane lõng on eriline lõng, koos ühe teise rohelisega oli see 25 aastat tagasi mu pisi-poja heegeldatud-vateeritud talvejope.
Ise tegin.
Narmastehnikas, igavene soe ja karvane sai.
Kahjuks ühtegi pilti olemas ei ole.
Jopest rääkimata, sellest sai harutamisel jälle hulga lõnga.
Ega sellist jopet tänapäeval vist ükski ema enam oma lapsele selga ei paneks, aga siis oli täitsa äge :)
Nüüd on kollane lõng ka otsas. Ja pupel külma kevadilma jaoks sobiv kleit valmis.
Ega muud, kui oodata, kui väikesed "riidesse ja riidest lahti" näpud maale tulevad.
...Igavene vahva on nukke osta, eriti kui suurem osa elust olen pidanud poes autosid, klotse ja kilpe-mõõku näppima.
Aga mis jama, et ma ei mäleta, mis nuku nimi oli.
Roosiga pole probleeme, Roosi on algusest peale Roosi olnud.
See nukk vahetas nimesid, võimalik et praegugi veel vahetab. Naiste asi, nemad ju võivad. Nemad saavad isegi perekonnanime vahetada.
Eesnimega peaks lihtsamgi olema, ei pea põhjapanevaid elumuutusi ette võtma.
Eks ma küsin üle. Ega maailmas nimed otsas pole, kui vana ei meenu, saab sujuvalt uue panna.
Ma ei arva, et see pupe just eraldi postitust vääriks. Pole tal mingit erilist lugu. Ostsin teise paar aastat tagasi Maximast, et kui tüdruk-lapsed maale tulevad, on kedagi riidesse panna ja lahti riietada.
Siis ma natuke nikerdasin oma rohelise lõnga jääkidest. Sai selline kena talvine kostüüm.
...Nüüd kevad käes, peaks midagi kergemat olema.
Pitsilist-satsilist.
Aga otsustasin, et teen enne selle rohelise lõngaga sotid selgeks. Natuke kollast ka, et pisutki suvisem välja näeks.
Kollane lõng on eriline lõng, koos ühe teise rohelisega oli see 25 aastat tagasi mu pisi-poja heegeldatud-vateeritud talvejope.
Ise tegin.
Narmastehnikas, igavene soe ja karvane sai.
Kahjuks ühtegi pilti olemas ei ole.
Jopest rääkimata, sellest sai harutamisel jälle hulga lõnga.
Ega sellist jopet tänapäeval vist ükski ema enam oma lapsele selga ei paneks, aga siis oli täitsa äge :)
Nüüd on kollane lõng ka otsas. Ja pupel külma kevadilma jaoks sobiv kleit valmis.
Ega muud, kui oodata, kui väikesed "riidesse ja riidest lahti" näpud maale tulevad.
4 kommentaari:
Südantsoojendav lugu.
Omatehtud riided teevad tavalisest poenukust erilise kaunitari.
Mõtlen sellele narmasjopele. Mina narmastehnikat ei osanud, ma kudusin kollasest heidest, palmikutega, flanellvooder alla. Aasta oli 1977. Muidugi pilti pole.
Armas, isegi tahaks see nukuriietaja olla...
Ilus lugu, nukutydruk ka nii korralikult riide saanud:) meeldiv teada, et ka suured nukumänge ei häbene:)
Mullegi meeldivad nukud, kuigi pereelu on praegu kiire & mu (suht vanaaegsed) nukud ootavad riiulis rahulikumaid meisterdamiseaegu:) riietamisest põnevam on see meisterdamise osa:)
Postita kommentaar