Minu jaoks seostub rist pühadusega.
Kirikud ja kloostrid.
Kabelid ja kalmistud.
Kohad, kus lahkunute lähedus on füüsiliselt tunnetatav.
Kus aeg on peatunud.
Vahet pole, kas eile.
Või 50 aastat tagasi.
Või 100 aastat tagasi.
Lahkunud on kokku saanud.
...Aga muidu... rist üks osa igapäevaelus.
Igaüks peab oma risti kandma.
Hambad risti.
Rist peale.
Või ristimärgid looduses.
Püha paik põlismetsas.
Oli selline kunagi...
...
Teised
...
12 kommentaari:
Mulle meeldib väga esimene, eelviimane ja nööp ka.
Mulle meeldib nööp! Mõtte pärast ja värvide ja kompa pärast ka.
Loetelusse võib kuuluda ka risti vastu.
Meeldis aga enim "rist peale". Kuidagi rahumeelne.
Ka mina valin nööbi, armas mõte ja head pehmed värvid! :)
jajjaa... risti vastu :) Isegi tunnen, et aegajalt teeks risti vastu tavapärasele. Või siis risti vastu hambad risti tegemistele :P
surnuaiad on tõesti tunnetatava väärikuse ja teatud mõttes ka rõhuva tundega. eriti vanad ristid tõstavad seda väärikust esile, nagu sulgi siin piltidel.
Nööp saab veel ühe punki :)
Nööbiristi vastu pole mul halba sõna öelda - igati asjalik teine.
;)
Ristide pildid on ka head aga andeka idee pärast annan plusspunkti nööbile :)
...armas, armas nööbike...
PS. Kuigi ma olen suviti surnuaedadel suur jalutaja ja igas uues kohas, kui on aega, vaatan ka kalmistu ära, sest see on osa kultuuriloost.
Aga pilte ma seal ei tee ja teiste pilte kah väga vaadata ei taha.
Ei oska seda seletada, mingit möistlikku pöhjust pole.
See on nagu jazziga - eelistan alati elavat muusikat, mitte plaati. Muude muusikaliikide puhul sellist vahetegmist mul pole.
nööp on elus, mina valin ka elu:)
Nööbirist on nutikas! Ja eks mullegi meenu ristiga seoses kohe kirikud ja surnuaiad.
Postita kommentaar