reede, 30. aprill 2010

Fotojaht: vana ja väsinud...

...
Mitte ainult inimesed.
Ka hooned on ühel hetkel väsinud.


Väsinud... aga püsivad kangekaelselt püsti.


Mis sest, et mitte enam kaua.

...
Mul on hea meel nende pärast. Et keegi pole tulnud ja kiirendanud nende minekut.

Lihtne oleks ju - plats puhtaks. Aga nii kaua, kui nad püsti püsivad, liiguvad nende seinte vahel kunagi elanud koduhinged.

...
Hüüad kadund koduhingi
vastu õhtut väraval.
Pilk jääb kinni taevasirbil,
õhukesel, säraval.
Hõikad veel kord. Üle välja
põrkab hääle kimedus.
Siis su suule surub kämbla
sügisõhtu pimedus.
(Bernard Kangro)
...
Teiste väsinud pildid.
...

10 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Ilusad, ehkki kurvavõitu.

rumpumpel ütles ...

Samamoodi varemestuvad ka inimesed kui nad on üksi jäetud...

Anonüümne ütles ...

Ajahambast puretud ...

Udo ütles ...

Aga milline vägevus on neis hoonetes omal ajal olnud.

Ti:a ütles ...

ja oi kui palju sarnaseid pilte võiks Eestimaalt leida. kahju.
ilus mõte teema alla on see aga küll.

Eve ütles ...

Mul oleks vaja üht sellist pisikest lagunenud kohta, millest võiks veel asja saada... mul käed hakkavad sügelema selliseid fotosid vaadates.. Eriti see viimane..

Kaamos ütles ...

Hämmastavalt visad on sellised väsinud hooned, ent nagu inimesed, nii ka majad pole igavesed...

Helve ütles ...

need vanad ja väsinud kodud on alati kuidagi eriliselt hubases paigas. kunagi vägagi hoolega valitud kodupaigad.

enetimm ütles ...

Väsinud hooned teevad mind kurvaks... tahaks sinna sisse elu tagasi puhuda!

A.I.V.O. ütles ...

Olen minagi näinud oma eluteel, kuis tühjaks jäänud majad kõigepealt vandaalide käe läbi rüüstatud saivad ja hiljem nukralt ootamas peremeest-naist, kes suudaks elu sisse puhuda. Samas jällegi kui kodu ostuks raha jagub, siis edasiseks seda viimast pahatihti enam ei ole...

kinnitusõna: senti
viitab vist sellele viimasele lausele...