...Sündmused saavad ajalooks. Juba kasvab peale uus põlvkond, kellel isiklik side “Estonia” hukuga hakkab olematuks muutuma.
15 aastat tagasi oli küll nii, et Eestimaal polnud inimest, keda see õnnetus poleks puudutanud. Veidi lähemalt või veidi kaugemalt.
Aga kaunikõlalise nimega laevu on tabanud traagiline saatus kaugemaski ajaloos.
Mäletan, lapsepõlves rääkis vanaema ühest sõjaaegsest laevaõnnetusest, kus tuttvad hukkusid. Laev oli “Eestirand”.
“Eestiranna” kalmistu asub Prangli saarel.
Meri on haud, kuhu risti püsti panna ei saa.
“Estonial” hukkunute mälestamiseks on omad paigad.
Neile, kes läksid, et mitte enam tagasi tulla.
Karm saatus.
Paratamatu
Bernard Kangro
Su saatus ootab sind kõikjal,
ükskõik, kuhu lähed.
Su üle alati igivalvsad
pilguvad tähed.
Kord kitsal liivateel seistes
all ao-eelse taeva
näed merises kauguses sõitvat
tuttavat laeva.
Kes maitsnud on võitu ja kaotust,
ei armasta viiki. –
Kas sinuta loovib see puri
Surnuteriiki?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar