...
Vanaema elutee pikkus oli 85 aastat.
Kolmapäeval käisime vanaema haual…
10. juunil möödus vanaema sünnist 100 aastat.
Olin vanaemale esimene kümnest lapselapsest ja küllap just seepärast oli meie vahel eriline side.
Lapsepõlve esimesed aastad olin rohkem just tema laps.
Tema kodu on olnud minu elus minu kõige kodusem kodu.
Tegelikult oli seal meie kõigi kodu: meie - tema lapsed, tema lapselapsed, tema paljud lähedased ja niisama tuttavad.
...
Tänaseks on ka viimane teejupp taluni metsa kasvanud.
...
Kunagi olid siin lagedad põllud.
Tee, mida mööda on aastakümneid tuldud ja mindud.
Osake meie kõigi eluteest.
Meie - tema lapsed, tema lapselapsed, tema paljud lähedased või niisama head tuttavad.
(viimase foto autor teadmata... oletatav)
...
10 kommentaari:
väga sügav ja austust täis postitus.
piltidest oli see keskmine oma kaugeleulatuva pilguga ilusaim.
Tee kui elutee...
väga hea...
Elutee, rada, mida mööda me kõik sammume...
Viimane pilt kõneleb nii palju...
Neid pilte ennem vaadates mul oli tunne, et see on inimese elutee...
Aga 100 on suur number.. ja väga pikk aeg...
Head mälestused :))
... et pani mõtlema et teel olles muutub ümbrus. Teed ise muutuvad ka. Ühed kaovad, teised tekivad.
Aga see viimane pilt on... kõnekas ja väga hästi teemasse, ilust rääkimata :)
minu vanaema sünnipäev oli 11. juuni, 102 sünnipäev...mäletamist väärt inime mu elua ja vist senini köige möjusam ka...
viimane pilt on tõeliselt hea ja paljuütlev.
Viimase pildi vanus on 50+x aastat.
Minu jaoks väga oluline pilt, temas on terve ajalugu. Tänu kõigile, kes pildis mõtet otsisid ja leidsid :)
...
Teel olles muutub ümbrus.
aga isegi siis muutub, kui sa paigal püsid.
Aeg muudab.
Kui sa sageli sama rada käid, siis ei saa nagu arugi.
Neid kahte viimast fotot seob fakt, et pildistatud on sama tee enam vähem ühest ja samast kohast.
Postita kommentaar