Kuidas sisustada päeva

...

Tegelikult peaks alustama sellest, kuidas mööda saata öö.

Kui sul pea valutab, nina on kinni, hingamine raskendatud ja lisaks mõned vähemolulised sümptomid. 

Et ühtegi muud mõtet ei tulnud, naelutasin padja lähedale ühe seest õõnsaks kaabitud küüslauguküüne. 

Oh mis hästi lõhnas see...

 
Ja öö oligi suht täisväärtuslik, igatahes hingata ma sain.
Raskusteta.

Mida ei saa praegu kahjuks kinnitada.

Päevaste tegemiste eest oli tuisutaat hoolt kandnud. Kui olin tuvastanud, et kehatemperatuur, erinevalt teistest haigussümptomitest, on normis, panin ennast (liiga) soojalt riidesse ja läksin lund kühveldama.

Et saaks puukuurist puud kätte, prügikotiga prügikastini ja ämbriga kompostihunnikuni.

Vahepeal sai küll jõud otsa, aga siis tassisin puid, tegin pilti ja tõin ära eilse lehe postkastist.

Ning jäädvustasin end tänasesse päeva sinka-vonka jäljereaga.

Poole tee jagu oli naabrimees juba sisse tallanud.

Parasjagu, kui mõtlesin, et peaks hakkama lõunat tegema, helistas sõbrants, kelle olin lõunale kutsunud, et ta nüüd tuleb. Kuna mul veel midagi tehtud ei olnud, aga temal oli kõik valmis (salat, tort ja vein), võttis ta toidu ise kaasa. 

Ja siis me tähistasime tema eilset sünnipäeva piduliku lõunaga, nagu olin lubanud.

Kui ma nüüd need kraadid (vein ja kehatemperatuur) kokku liidan, siis on juba lootust kergele palavikule. Olin suht ettevaatlik, sest kõrge palavik ei tundunud eriti ahvatelevana.

Mis õhtustesse plaanidesse puutub, siis kell 10 on ees veel üks Kuritegu... mis ei ole kuidagi seotud selle aasta esimese kärbsega.

See kuritegu on juba tehtud.

Aga nädalavahetus ongi nagu niuhti lännu... ja see võtab ohkama.

...