Ma ikka vanades asjades kinni, vanainimese asi. Mobiili ka ei raatsi ringi vahetada. Juba 6 aastat truult mind teeninud, kuidas sa sellisest vabatahtlikult loobud.
Eelmine pidas ka päris kaua vastu... kuni miski pealinna patsaan linnaliinibussis mobiili minu suurest kotist (nööbiga kinni küljetaskust) sujuvalt endale libistas.
Moblast polnudki suuremat lugu, seda enam, et kaasa uue ja ilusama kinkis.
Aga kõik need sõnumid, mida olin alles hoidnud ja mida lugesin, kui suur igavus või igatsus peale tuli.
Viimased kadumaläinud sõnumid 6 aastat tagasi augustis - kui sündis esimene tüdruk-lapselaps.
Nüüd juba suur tüdruk.
...
Neid sünnipäevalapsi augustis on ikka rohkem.
Ühel noormehel lausa juubel.
Üks pisike sai 5 kuud vanaks.
...
Et mida mu mobiil räägib?
Räägibki nendest, kes tulnud.
Kes kus maailmas ringi käinud.
Mida teinud.
Aga ka nendest, kes olnud. Ja läinud.
...
2 kommentaari:
ma pole kunagi mobiilile, kui seltsilisele mõelnud. Aga tegelikult on sul õigus, sidevahendid säilitavad
Mu mobiil on hea seltsiline :) Mis sest, et ei pildista ja internetti ei ole. Kõned, sõnumid... ja kui und ei tule, mängin ussimängu :P
Postita kommentaar