Värvilised killud kokku.
Minu mosaiik.
Mulle meeldib riidelappe klapitada.
Kild killu haaval, üks lapp kahekümne neljast.
Nendest peab saama kattevaip.
Küll ükskord saab ka.
Kui valmis saab.
Üks padi täitsa olemas.
...Veel mosaiike.
...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
10 kommentaari:
mul pole kunagi õnnestunud neist lappidest õmmelda nii,et mingi koht ei kotitaks. õmblusteadus on ikka kunst värk, olgugi, et ma nii seeliku kui ka pluusi valmis teen.
tore harrastus sul.
Ilusad! Minul jääb ka täpsusest puudu, aga siis tuleb abiks crazy quilt :P
No küll Sinu omaksed on soojas.
Toonivalik on hea. Mul meeldib.
Mina olen selle jaoks liiga kärsitu. Parem tunnen kadedust. :D
Äge.
Samas tuli meelde, et selle ägedusega kaasneb hordide kaupa niidiotsi ja udemeid :)
Muide - kas ma olen ainus tuutu, kes hakkas avalauset lugenuna kohe piltidel olevaid mosaiigilappe loendama?
Kui õige tehnika, siis tuleb täpsus iseenesest.
Niidijuppe on elamine täis. Mõnikord on nööpnõelu ka seal,kus ei peaks. Ja udemed... kahtlustan, et neid on kõige rohkem minu arvutisse koondunud. Tolmuimejaga vist välja imeda ei tohi?
Aga mis on hea, tuba ei pea kütma. Valgusallikad pluss triikraud annavad üksjagu sooja... niikaua kui neid sooja andvaid lampe ikka kasutada lubatakse.
Lapitehnika on rohkem kui täppisteadus. Saksa täpsusest ei räägigi...
Muide, tean üht inimest, kes Alzheimeri tõve kiuste on mitu lapitekki valmis teinud.
väga väga ilusad, eriti esimene, mu lemmik
Tegelikult pole üldse keeruline :)
Ilus...
Aga see hobi on mul lykatud kaugesse tulevikku, praegu pole kannatust ömmelda suuri asjugi.
Käeline tegevus pidi väga hästi ajurakkude tööle möjuma, seega aitab kindlasti nende jubedate töbede puhul, kus peasolevate närvirakkude signaalid kehvasti liiguvad.
Postita kommentaar