Vanasti pandi lapsi nurka. Minu lapsed seisid ka mõnikord nurgas... arvan ma.
Päris kindel ei ole, aga ju ma ikka panin.
Tol ajal seisid lapsed ikka nurgas.
Koolimajas on üks nurk, mis vanemale pojale väga kodune tundus, kui kord oma kooli väisamas käis.
Ise ma ka lapsena seisin mõnikord nurgas.
Kui enam seista ei jaksanud, siis istusin. Mäletan, et ükskord nutsin end isegi nurgas magama.
Aga vabandust ei palunud.
Tänapäeval eriti enam nurgatamist ei ole. Mõnikord ehk siiski, nurka rahunema.
Aga pigem psühholoogi juurde.
Nõustajalt nõu saama.
Et kui laps on paha, siis laps pole süüdi.
Ju see siis nii on, kui õppinud inimesed räägivad.
Ega ma seda ei tea, kas ma ise nurgas seistes paremaks muutusin. Hetkemõju oli küll vastupidine, aga pikemas perspektiivis, mine tea.
...
Mul üks pilt on, kus lapsed on nurgas.
Eriti õnnetud nad ei tundu.Eks ikka seepärast, et asi vabatahtlik.
...
Siit nurgast ja sealt nurgast...
...
10 kommentaari:
Mina olin ka nurgas, aga mitte kunagi pikalt, läksin ikka vabandust paluma. Vitsa sain ka.
Minu vanemad lapsed on ka nurgas olnud ja isegi vitsa vist korra-paar saanud. Nooremad enam mitte, ei teagi, oleme niisama jutuga asjad korda saanud. Siiski, ükskord üritasin poega nurka panna, millalgi 7-8-sena, poiss ei saanud selle asja olemusest midagi enam aru. Pole enam piisavalt noor vist.
Mina pole enam ammu nurgas seisnud. Muidugi selllepärast ,et pole erilist käkki kokku keeranud. Asjad saab lahendatud rääkides.
Vahest läheks nurka küll. Saaks rahulikult üksinda olla.
Ma käisin väiksena ise nurgas. Köögi ukse taga, kus link oli läbi seinavärvi krohvi väikse augu tekitanud. Kui ära tabati, mis ma seal nurgas nohistasin, siis oli auk päris suur juba. Ma nimelt söin krohvi!
Eks ma sellepärast säherdune imelik olengi :)
Jajaa... Nurgas seistes tabasin asja võlu - ei pidanud tunnis kaasa lööma.
Eks see maksab siiani mulle kätte.
Ma ei mäleta ühtegi nurka, kus ma seisnud oleks. Ju ei taha mäletada ;).
mu ämm rääkis kuidas teda nurka oli pandud, suure sibulakorvi kõrvale. temal hakanud seal seistes igav ja kooris kogu korvitäie sibulaid ära. :)) pärast seda teda enam nurka ei pandud, ema oli öelnud, et pane teine nurka, saab veelgi suurema pahandusega hakkama.
pilt on hea siis kui ta kaasarääkima kutsub :)
Jah...see nurgas seismise värk...Mind ei saanud nurka panna, ma hakkasin seal kohe pahandust tegema. Sestap pandi mind keset tuba seisma:) Tänud meenutamast:)
Mina mäletan lapsepõlvest üht ahjutagust nurka. See oli väga hea koht, soe ja privaatne ja sinna ei pandud, sinna mindi :)
Vat siis kui palju nurgasiseseid ja nurgataguseid meenutusi :P
Postita kommentaar