Elu koosneb pisiasjadest

...

Pisiasjad, mis sageli on naljakad.

Lund on ikka tõeliselt palju. Lumelabidaga rajasin tee prügikastini, oleks võinud ju rööpaid mööda ja ringi minna, aga mõnus töö see lume loopimine. Kui liiga palju ei ole.
Mulle meeldib, kui on parasjagu.
Aega.
Mõistust
Raha.

Lumeloopimist.

Ja nii kaua, kui ise arvan, et on parasjagu, on kõik korras.

...

Lõpuks oli vaja kuidagi ära märkida lumekihi paksus. Algul mõtlesin, et naabrimehe 2liitrine “Sarvik”. Aga see polnud hea mõte, naabrimees nägi ja pidin tagasi andma. Õnneks oli aastavahetusest tühi šampa-pudel, aitas seegi.

…

Kahjuks pean tunnistama, et raha fotol ei kuulu minule. Valeraha pole ta ka mitte, et tehtud ja kuivama pandud. Oli ühiskondlik raha minu käes, aga veepudel kotis imbus läbi.

Puhur on asendmatu.

Temaga saab raha kuivatada. Või näiteks külmunud torusid lahti puhuda. Kui mul veel puhurit polnud, keerasin elektrilise soojenduskoti ümber toru, toimis ka hästi. Sõbrants lasi veekeeduspiraali külmunud kuivkäimlasse (olles eelnevalt sinna ämbrijagu vett kallanud), sai ka hakkama. Mulle meeldib, kui inimene loov ja loominguline on. Ja seejuures naudib ka seda, mida teeb.

...

Reede õhtul saatsin ämma vanni… likku, pessu, misiganes. Aga pahasti sai ajastatud, teles tuli Aunaste saade, ja niipalju kui ma aru sain, läks seal üks tädi ennustaja juurde. Ämma sain küll kööki, aga vanni minemast tõrkus. Ütles, et tema peab enne selle ennustaja juures ära käima, aga ta ei mäleta, kus toas too mees teda ootab. Lubasin, et ennustaja tuleb homme jälle (kordussaade) ja ämm rahunes maha.

...

Ja täna leidsin oma kadunud küüslaugu üles. Otsisin juba mitu päeva, poolik küll, aga kopsakas, ja suurem pool jäi ikka alles. Olin kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi tuustinud ja pere igaks juhuks üle nuusutanud.

Täna tuli selle sodi seest välja, mis prügikasti sai viidud. Rõõmu kui palju… ja heameel ka, et otseselt kellelegi süüdistust ei esitanud.

…